"Tallinn on vinge koht, sest siin katsetatakse paljusid asju."

Jenni Partanen, Tallinna tehnikaülikooli tulevikulinna professor
Liikumispuudega inimesed said korterisabast lahti (0)
01. detsember 2008

Laiad uksed, spetsiaalne köögimööbel ning kaldteed teevad liikumispuudega inimeste elu just neile ehitatud 186 korteris elamisväärseks.

Laiad uksed, spetsiaalne köögimööbel ning kaldteed teevad liikumispuudega inimeste elu just neile ehitatud 186 korteris elamisväärseks.

Selliseid kortereid on linna munitsipaalmajadesse rajatud juba 186, neist viimase 12 valmimine novembris peaks puuetega inimeste korterisaba kaotama.
Vast valmis saanud munitsipaalmajas Erika 13a on esimesel korrusel kaks kahetoalist ja kümme ühetoalist korterit liikumispuudega inimesele, kuhu õige pea uued elanikud sisse kolivad. Korterites on hulk mugavusi, milleta oleks liikumispuudega inimese elu üsna vaevarikas.
“Näiteks on kööginurk ehitatud nii, et ratastooliga saab sõita otse kraanikausi alla,” lausub elamumajandusameti spetsialist Tiina Sori. Selline lahendus teeb söögitegemise ja nõudepesemise lihtsamaks. “Samuti on uksed keskmisest laiemad, WCs ja vannitoas on olemas käetoed, lävepakud kergesti ületatavad ning majja pääseb kaldteed pidi,” kirjeldab Sori. Kui juba olemasolevast tugiatribuutikast väheks jääb, saab vajaminevat juurde taotleda.
Abilinnapea Merike Martinson on valminud kaheteist korteri üle siiralt rõõmus: “2008. aastal oli Tallinnas korterijärjekorras 11 liikumispuudega isikut, kõik nad said korteri ning ka ülejäänud kaheteistkümnes korter leidis omaniku.” Martinsoni sõnul on praeguseks ratastoolikorterite kriitiline probleem peaaegu lahendatud.
Ise ratastoolis ringi liikuv Mati Mugur Tallinna Liikumispuudega Inimeste Ühingust leiab, et ratastoolirahva heaks on suur töö ära tehtud. Mugur elab ise samuti munitsipaalmaja korteris, mis on spetsiaalselt puuetega inimeste vajadusi arvestades ehitatud. “Olen oma korteriga väga rahul,” lausub ta.
Samas leiab ta, et mõnikord teevad ehitajad ratastoolikorterite ehitamisel apsu – ehitavad korteri valmis ja alles siis kutsuvad asjatundja hinnangut andma. Tema sõnul oleks mõistlik kõik disaininüansid läbi arutada juba projekteerimise käigus. “Nii ei tekiks olukordi, kus aknalingid või lambilülitid asuvad ligipääsmatul kõrgusel ning tuleb hiljem ümber ehitada,” lisab ta.
Ent abilinnapea Merike Martinson toonitab, et iga korteritaotlejat vaadatakse eraldi ja korterid ehitatakse ümber konkreetse inimese vajadustele vastavalt. Martinsoni sõnul nägi ta sama ka viimasel reisil Soome Espoosse – seal kohandatakse samuti juba valmis korter iga puudega inimese soovide ja vajaduste kohaselt.
Tallinna Elamumajandusameti vanemspetsialist Tiina Sori sõnul on nende 186 korteriga, mis linn on oma munitsipaal- ja sotsiaalmajadesse ehitanud, praeguseks liikumispuudega inimeste korterivajadused enam-vähem rahuldatud, kuid lisab, et olukord muutub pidevalt. “Iga uue maja projekteerimise käigus vaadatakse linnaosade kaupa üle, kui palju liikumispuudega inimesi arvel on ja korterit vajavad. Vastavalt sellele ehitatakse ka vajalik hulk kortereid,” märgib ta. Kuna praeguseks on “tulekahju kustutatud”, siis lähema aasta jooksul ühtegi uut ratastoolikorterit kavas ehitada ei ole. Nende liikumispuudega korteritaotlejate vajadused, kes on veel oma korterisoovist märku andnud, loodetakse rahuldada vabanevate pindadega. “Kui mõni sobiv korter vabaneb, siis on võimalik see uuesti üürile anda,” ütleb Sori.
 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.