"Tallinn on vinge koht, sest siin katsetatakse paljusid asju."

Jenni Partanen, Tallinna tehnikaülikooli tulevikulinna professor
Tallinna finantskeskuse käivitamine aitaks Tallinnasse luua 10 000 uut töökohta (0)
01. detsember 2008

Paljude äriinimeste arvates võiks Tallinn pürgida Ida- ja Kesk-Euroopa üheks finantskeskuseks, mis aitaks luua nii tuhandeid uusi töökohti kui ka rahvusvahelise tuntuse.

Paljude äriinimeste arvates võiks Tallinn pürgida Ida- ja Kesk-Euroopa üheks finantskeskuseks, mis aitaks luua nii tuhandeid uusi töökohti kui ka rahvusvahelise tuntuse. 

Enamik majandusinimesi ja loodetavasti ka poliitikuid ragistab oma ajurakke teemal, kuidas tulla välja olukorrast, kuhu me oleme sattunud. Mida oleks vaja majanduse taaselavdamiseks, mis meid päästaks? Ettevõtjad on välja pakkunud esialgu utoopilisena tunduva idee – teha Tallinnast teatud finantstooteid Kesk- ja Ida-Euroopa turgudele pakkuv keskus.

Idee üks peamisi eestvedajaid on varahaldusettevõtte Avaron Capital tegevjuht Kristel Kivinurm-Priisalm.

“Finantskeskus tooks Tallinna väga palju uusi töökohti,” sõnas ta. “Eesti kõige suurem probleem hetkel ongi töötus, mis võib kasvada kuni viiekümne tuhande inimese võrra. Tänu finantskeskusele võib aga kümne aasta perspektiivis loodavate töökohtade arv kõrguda kuni kümne tuhandeni.”

Täna on registreeritud töötuid Eestis 25 716.

Tootmist meile ei tule

 “Finantsteenuste pakkumine oleks just see, mis teeks nii Eesti kui ka Tallinna konkurentsivõimeliseks,” sõnas Kivinurm-Priisalm. “Mis valdkonnas veel võiks Eesti konkurentsivõimeline olla?”

Tema sõnul tootmistehaseid meile enam ei tule ja ka see eelis, mis meil 90ndatest kuni tänaseni oli, meid ei päästa. “Meile investeeriti tänu sellele, et kinnisvara ja tööjõu hind olid väga madalal,” selgitas Kivinurm-Priisalm. “Täna on aga olukord sama mis Soomes ja Rootsis, miks nad peaksid tulema Eestisse? Ainus võimalus ongi jäänud – hakata finantsteenuseid eksportima. See tähendaks nii pangandus-, maakleri-, konsultatsiooni- jne teenuste pakkumist. Tallinnal on selgelt olemas usaldusväärsus, mis võimaldaks kõiki neid teenuseid pakkuda.”

Tööd saaksid nii taksojuhid kui poemüüjad

Finantskeskus tooks pealinna väga palju rikkaid inimesi mujalt maailmast. “Kõik see elavdaks äriturismi, mis omakorda annaks tööd taksojuhile, poemüüjale, turvamehele jne,” nentis Kivinurm-Priisalm. Samuti kasvaks eksport ning siin oleksid esindatud rahvusvahelised mainekad finantsinstitutsioonid.Kahjuks takistab idee ideaalset teostumist riigipoolne patiseis. “Praegu ei ole sobivat infrastruktuuri ja maksukeskkonda,” sõnas Kivinurm-Priisalm. Poliitikud ei taha tema sõnul muudatusi teha. Ettevõtjate poolt on aga finantskeskusele väga suur poolehoid. “Hetkel on Eesti probleem selles, et kõik poliitikud kardavad muudatusi ja asjadel lastakse lihtsalt minna,” selgitas Kivinurm-Priisalm. “Eestis toimub väga suur ajude äravool, et neid ajusid tagasi saada, peame kasutama kaks korda suuremat energiat.”

Ka Tallinna Börs toetab finantsteenuste keskkonna arendamise ideed. Nagu välisinvestorid on öelnud, on Eestil kaks tugevust: professionaalsed teadmised finantsteenuste valdkonnas ja innovaatilised IT-lahendused. “Kui need kaks tugevust omavahel kombineerida, saame maailmale pakkuda midagi väga unikaalset,” nentis Tallinna Börsi juhatuse liige Kaidi Ruusalepp. Finantsteenuste keskuse ideel on tänaseks kujunenud ka kolmas tugevus. “Seda ideed toetab kogu sektor,” lisas Ruusalepp. Toetavad investeerimispangad, varahaldusettevõtted, Tallinna Börs, advokaadibürood, audiitorbürood. “Nüüd on vaja saada ka seadusandja toetus, kes tugevatele teadmistele ja IT-lahendustele aitaks lisada veel ühe vajaliku aspekti – soodsa maksu- ja õiguskeskkonna,” sõnas Ruusalepp.
 

 London huvitub finantskoostööst
 Eelmisel aastal Londonis tööreisil käinud Tallinna esindus koges seal suurt huvi rahandusalase koostöö vastu. Endine London City linnapea Alderman John Stuttard tunnustas Eesti panganduse edusamme, tõstes ennekõike esile internetivõimaluste kasutamist.
Stuttard rõhutas, et Tallinn on jõudnud Londoni pankadest kaugele ette just elektroonilise panganduse vallas. Ta leidis, et Eesti saavutusi oleks otstarbekas rakendada ka Suurbritannias.
 “Meil on soodne pinnas luua Tallinnast finantsteenuste keskus,” sõnas ka linnavolikogu esimees Toomas Vitsut, tuues välja meie eelised teiste riikide ees. “On väga vähe selliseid riike, kus börsitehingute tegemine on internetipanga kaudu nii lihtne kui meil,” lausus Vitsut, “kus börs on oma ja lähedal ning kus väärtpaberitehingute info jõuab elektrooniliselt iga inimeseni hetkega.“
Vitsuti sõnul saaks Tallinn finantskeskusena olla partneriks teistele linnadele, ka Londonile, pakkudes sealsetele ettevõtetele lisandväärtust. „Olete ehk kuulnud, et Suurbritannias kasutatakse ikka veel tšekke,” lausus Vitsut. „London on olnud väga huvitatud meie IT-lahendustest ja ka pangandusega seotud turvalisuse teemast,“ nentis Vitsut. Ühe suure eelisena tõi Vitsut välja ka selle, et meil on Kesk- ja Ida-Euroopaga sarnane ajalugu. “Me oskame hinnata selle piirkonna potentsiaali,“ täiendas Vitsut.

 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.