"Tallinn on vinge koht, sest siin katsetatakse paljusid asju."

Jenni Partanen, Tallinna tehnikaülikooli tulevikulinna professor
Kinnisvaraost kui kriisiaja hoiukassa (0)
08. detsember 2008

Kinnisvaraturg Tallinnas näitab elavnemise märke, ent paljud ostjad ei hangi korterit endale eluasemeks, vaid püüavad kriisiajal oma vaba raha riskivabalt paigutada.

Kinnisvaraturg Tallinnas näitab elavnemise märke, ent paljud ostjad ei hangi korterit endale eluasemeks, vaid püüavad kriisiajal oma vaba raha riskivabalt paigutada.

Tallinna kinnisvaraturg on viimasel ajal jälle märgatavalt elavnenud, firmad teevad sooduspakkumisi ning korteriruutmeetri hind on langenud peaaegu kaks korda. Eriti aktiivne ostu-müügitegevus on praegu Rabakülas Mustamäel, Vana-Kuuli piirkonnas Lasnamäel ja Kadriorus uute hoonet puhul.
Eesti Kinnisvarafirmade Liidu tegevdirektor Tõnis Rüütel arvab, et kinnisvaraturu elavnemine viimasel ajal on täiesti loomulik nähtus. Elamispindade hinnad langevad objektiivsetel põhjustel. Ehitajad on sunnitud hindu alandama, sest turg soikus mõni aeg tagasi täiesti. Seetõttu tekkisid paljudel firmadel probleemid laenu tagasimaksetega, karmistunud pangapoliitika muutis aga paratamatuks mitmete laenude refinantseerimise. Juba valmis objektide hooldamine (kütmine, valvamine jne) nõuab firmadelt samuti omajagu väljaminekuid.
Mida kaugemal on elurajoon linnast, seda raskem on teda hooldada ja seda vähem on lootust, et kortereid õnnestub müüa. Juba praegu maksab paljudes uutes elamukvartalites ruutmeeter vähem kui 20 000 krooni, nii et ostudeks on praegu väga soodus aeg.
Kinnisvarabüroo Uus Maa projektijuhi Pavel Ivanovi sõnul on tema praktikas suuremal osal juhtudest makstud kinnisvara eest sularahas. Ka Pindi Kinnisvara projektijuht Angelina Ilizina kinnitab, et on kliente, kellel ei ole kinnisvara soetamiseks laenu vaja.
Tõnis Rüütel räägib, et statistikat selle kohta, milline hulk tehingutest tehakse laenurahaga, milline ilma, ta ei paku, kuid tema arvates võivad enesele sularaha eest elamispinna ostmist lubada siiski vaid vähesed. Eeskätt on need inimesed, kes ostavad kortereid raha eest, mis nad said kinnisvara müügist hindade kõrgeima seisu ajal. Või siis raha eest, mida nad kogusid või pangas hoidsid, kuid nüüd, majanduslanguse ajal, kinnisvarasse eelistavad paigutada.  Võimalust, et musta turu raha kinnisvara omandades pestaks, Tõnis Rüütel eitab, kuna kinnisvaratehingud on liialt läbipaistvad ning igas etapis jälgitavad.
SEB äriarendusjuht Triin Messimas seostab sularaha eest kinnisvara ostmist laenude kallinemisega. Statistika kinnitab, et viimasel ajal ei ole eestimaalaste hoiuste maht kasvanud, sellest lähtuvalt eeldab ta, et viimasel ajal need pered, kellel hoiused olid, on hakanud selle eest kinnisvara ostma.

Heido Vitsur, Eesti Arengufondi ­majandusekspert:
Tõsiasi, et inimesed ostavad kogutud raha eest kortereid, näitab, et inimesed ei tunne ennast enam kindlalt. Konservatiivselt mõtlevate inimeste meelest on ainus võimalus oma vara hoida, paigutades see kinnisvarasse.


Art Lukas, Swedbanki kliendisuhete ­juhtimise divisjoni direktor:
Kinnisvara omandamist kui investeeringut tuleb hästi kaaluda. Lähiajal on raha siiski kindlam pangas hoida, sest hoiuse säilimise tagab 50 000 euro (750 000 krooni) ulatuses riik.
Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.