“Elus ja maadluses ei tule midagi lihtsalt, tööd peab tegema.”

Epp Mäe, maadleja
Erilised lapsed saavad Laagna lasteaias erilist hoolt (0)
15. detsember 2008
Algkoolil on olemas kõik tingimused erivajadustega laste jaoks.

Tallinna Laagna Lasteaed-Algkool annab võimaluse käsikäes kasvada nii tavalastel kui puuetega lastel, kellele pakutakse maksimaalseid arenguvõimalusi.

Tallinna Laagna Lasteaed-Algkool annab võimaluse käsikäes kasvada nii tavalastel kui puuetega lastel, kellele pakutakse maksimaalseid arenguvõimalusi. 

Tallinna Laagna Lasteaed-Algkool on omanäoline haridusasutus – lasteaia kaheksast rühmast kolm on erivajadustega lastele.
Õpetaja Merike Liivo sõnul ei näe täiesti terved lasteaialapsed erivajadustega lastega sõpruse sõlmimisel mingeid probleeme. “Mida väiksemalt näeb laps teistsugust inimest, seda loomulikumalt ta asja võtab,” märgib Liivo ning toob näite: “Meil ühel ühisüritusel tantsiti tantsu, kus tuli paare vahetada. Paaride vahetusel sattus laps, kellel polnud näppe, kokku täiesti terve lapsega. Terve laps vaatas teda mõnda aega ja küsis: “Miks sul sõrmi ei ole?” “Ma lihtsalt sündisin nii,” vastas sõrmedeta laps. “Ahah,” vastas teine ja tants läks edasi. Teema oli lõpetatud. Laps võtab maailma sellisena, nagu see on.” Liivo sõnul on oluline, et inimesed näeksid, et puudega lapsed on olemas. Ta ütleb, et täiskasvanute maailm aktsepteerib teistsuguseid märksa tõrksamalt kui lapsed.
Kooliosas õpivad ainult erivajadusega lapsed – seal on viis klassikomplekti 32 õpilasega: õpitakse nii põhikooli riikliku, lihtsustatud kui ka toimetuleku õppekava alusel.

Igaühele erinev õpe

Samas on kooli õppe- ja kasvatustöös astutud viimastel aastatel suuri samme. Näiteks veel kolm aastat tagasi õppisid Laagna Lasteaed-Algkoolis segamini autistlike joontega lapsed, vaimupuudega lapsed ja kehapuudega lapsed.
Täna aga on kooli jäänud vaid keha- ja liitpuudega lapsed. “Seetõttu muutus meie kool märksa ühtlasemaks ja rahulikumaks,” on direktor Natalja Kond rahul.
Merike Liivo toimetulekuklassi õpetajana kinnitabki, et klassikomplektide ühtlustamine on tema elu märksa kergemaks teinud. Samas kõigub toimetulekuklassis õpilaste tase üpris suures amplituudis – tegemist on ju liitklassidega, kus õpivad eri vanuses lapsed, kes liiatigi on veel väga erineva arengutasemega. Seetõttu on igal toimetulekuklassi õpilasel individuaalne õppekava.
“Kõik meie lapsed on väga erinevad,” täheldab Liivo ning toob näite: “Kui on kaks õpilast, kes õpivad viiendat aastat, siis üks neist õpib võib-olla juba Eesti maakondi, teine aga alles nööpe ja kingapaelu kinni panema.”
Suureks abiks õppetöö organiseerimisel on ka abiõpetajate kaasamine. “Meil on teist aastat igas klassis abiõpetaja,” selgitab Liivo. “Tänu sellele ei ole me klassis üksi.” Pärast õppetunde tegelevad lastega ka pikapäevarühma kasvatajad.
Kooli hoolekogu liige, lapsevanem Sven Põierpaas rõhutab pikapäevaõppe olulisust sellises koolis. “Ilma sellise võimaluseta oleks meie perel väga raske. Sisuliselt peaks üks lapsevanem kas koduseks jääma või minema üle osalisele tööajale, et lapsed kodus lõunast vastu võtta.” Põierpaas on väga rahul ka sellega, et pikapäevarühmas on põnevad tegevused. “Kui varasemalt seisnes pikapäevrühma olemus lastele vaid aja surnukslöömises, siis nüüd osalevad lapsed nii laulu- kui ka muudes ilusate kunstide ringides.”
Lisaks abiõpetajale töötab koolis veel kolm välismaalt tulnud noort vabatahtlikku. Eeskätt tänu vabatahtlikele saavad lapsed ka väljaspool kooliaeda ringi liikuda. Nimelt liigutakse väljaspool kooli nii, et igal lapsel on saatjaks üks täiskasvanu.
“Meie laste puhul on äärmiselt tähtis, et nad saavad majast välja, väljasõidud aitavad kaasa lapse sotsialiseerumisele, mis on toimetulekulaste puhul peaeesmärk,” ütleb kooli direktor Natalja Kond. Ka õppeprogramm näeb ette, et erivajadusega lapsed võimalikult palju näeksid ja kogeksid. “Meie oleme oma klassiga väga suuri edusamme teinud,” on Liivo oma klassi üle uhke, “oleme käinud bussiga kesklinnas, raekoda külastanud, oleme käinud martsipanimuuseumis, raamatupoes, laevu ja lennukeid vaatamas.”
Lisaks on koolis ravivõimlemis­spetsialist, eripedagoog, logopeed ja psühholoog. Kool peab läbirääkimisi ka rehabilitatsiooniteenuste pakkujatega, paar last saabki juba kohapeal taastusravi, kuid plaanis on korraldada nii, et teenust saaksid kõik lapsed, kellel seda vaja läheb.

Uus saun ja lift

Mille üle aga koolipere praegu kõige suuremat rõõmu tunneb, on see, et viimaks, pärast kolmeaastast remonti, on amortiseerunud, tüüpprojektiga lasteaiahoone saanud täiesti uue särava ilme. Remondile kulus linnaeelarvest ligikaudu 23 miljonit krooni. Majas on remonditud ja uue sisustuse saanud kõik rühma- ja klassiruumid, renoveeritud on bassein ja ehitatud saun. Kooliosas on paigaldatud uus, erivajadustega lastele mõeldud lift ning kinni ehitatud katusealune, kus õpilastel on võimalik mõnusalt lõunatada ja vahetundides puhata.
Veel mõni aeg tagasi olid erivajadustega lastele kohandatud tingimused kasinad. “Vaatamata sellele, et koolis õppisid erivajadusega lapsed, oli meil nende jaoks vaid üks invatualett ja invalift, mis kahjuks sageli ei töötanud,” meenutab õpetaja Merike Liivo.
Kondi sõnul on kool valmis veel keha- ja liitpuudega lapsi juurde võtma. “50-60 last on maksimum, mis siia ära mahuks,” märgib ta. “See tähendaks muidugi, et klassikomplektide arv kasvaks, samuti peaks personali hulk suurenema. Aga me oleme selleks valmis ja ootame sügisest uusi lapsi kooli.”

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.