"Kui vanasti said inimesed tänaval petta, siis nüüd internetis."

Joosep Kaasik, Põhja prefekt
Kui ei pääse võimule, siis muuda valimisreegleid? (0)
15. detsember 2008
Rein Toomla Foto: Ove Maidla, Postimees, Scanpix

Neli erakonda surusid Riigikogus üleöö läbi seadusemuudatuse, mis paisutab Tallinna volikogu 63 asemel 79liikmeliseks.

Neli erakonda surusid Riigikogus üleöö läbi seadusemuudatuse, mis paisutab Tallinna volikogu 63 asemel 79liikmeliseks.

Veel tänavu aprillis tegi Reformierakond ametlikult ettepaneku vähendada Riigikogu liikmete arvu 81-le. Et sinna arvataks ka ministrid, siis jäänuks parlamenti tegelikult 69 liiget. Põhiargumendiks oli kulude kokkuhoid. Ka Isamaa ja Res Publica Liidu üks liidreid Juhan Parts tegi mullu veebruaris samuti ettepaneku taandada Riigikogu isegi 61liikmeliseks.
Nüüd aga paisutasid Reformierakond, IRL, Eestimaa Rohelised ja SDE Tallinna volikogu ootamatu seadusemuudatusega 13 liikme võrra suuremaks. Ajakirjandus on korduvalt väljendanud seisukohti, et seadusemuudatuse taga on nimetatud erakondade soov saada mängureegleid enda kasuks pöörates Tallinnas kergemini võimule.
Uue seaduse kohaselt jagunevad 79 mandaadist 40 kõigi linnaosade vahel võrdselt ehk viis volikogukohta igaühele. 39 kohta jagatakse ümber lähtuvalt iga linnaosa elanike arvust. Näiteks Lasnamäe saab senise 13 asemel 16 kohta, teised linnaosad, nagu Pirita, ühe koha, Nõmme seevastu kaks kohta juurde.
Seaduse ringitegemist taotles õiguskantsler Indrek Teder, kes osutas, et läinud valimistel oli Lasnamäe ja Pirita valijate häälte kaalul neljakordne vahe. Samas uus valimisseadus seda ebaõiglust ei likvideeri.
Tallinna volikogu esimehe Toomas Vitsuti hinnangul halvab linnavolikogu koosseisu suurendamine aga kindlasti selle töövõime. “Juba praegust 63liikmelist volikogu võib pidada liiga suureks. Pooldan volikogu liikmete professionaliseerumist ning pigem volikogu vähendamist.”
Enamikus Euroopa pealinnades on hoolimata mitu korda suuremast valijate arvust esinduskogu Tallinna omast märksa väiksem. Amsterdamis on volikogus 45, Ateenas 41, Kopenhaagenis 55, Dublinis 51, Prahas 55 ja Roomas 60 saadikut. Samuti tähendab volikogu suurendamine lisakulutusi, sest nii suur volikogu ei mahu praegustesse ruumidesse ära. Riigikogu Keskerakonna fraktsioon on kirjalikult pöördunud president Toomas Hendrik Ilvese ja õiguskantsler Indrek Tederi poole seoses seadusemuudatuse vastavusega põhiseadusele.

Seadusemuudatus aitab venelased volikokku?
Rein Toomla, politoloog

Ma ei saa Reformierakonna võidurõõmust aru. Tegelikult ju midagi ei muutunud, ainult volikogu läheb suuremaks ja see ei muuda sisuliselt poliitiliste jõudude vahekorda.  Ent volikogu suurendamine soosib pisemaid parteisid ja pole midagi imestada, kui volikokku saavad Vene parteide esindajad. Kas Reformierakond sellel on mõelnud?

Õiguskantsleri seisukohti pole see seadusemuudatus aga üldse arvestanud! Seisis ju õiguskantsleri pöördumise mõte selles, et mõne linnaosa valijaskond on tugevalt üle- ja teise oma alaesindatud. Näiteks kui Lasnamäel oli siiani 13 kohta ja Pirital 5, siis vahe on pea kolmekordne. Arvestades aga elanikkonda, on esindatuse vahe kümnekordne. Ta peaks esitama uue apellatsiooni, sest Lasnamäe valija hääl jääb Pirita omast endiselt neli korda nõrgemaks.

Õiguskantsler pakkuski välja variandi teha Tallinnas üks valimisringkond, kus kõik kohad proportsionaalselt ära jaotatakse, või viia linnaosad vastavusse, mis tähendaks seda, et Lasnamäe peaks saama kokku lausa 18 kohta, Pirita aga viiele kohale juurde vaid kaks kohta.
Kui tahta, et Tallinna volikogu moodustataks täiesti proportsionaalselt, võiks teha hoopis ühe valimisringkonna. Kui aga linnaosade identiteet on oluline, siis tehtagu kahekojaline volikogu: üks linnaosadele ja teine proportsionaalselt kõikidele linnakodanikele.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.