"Tallinn on vinge koht, sest siin katsetatakse paljusid asju."

Jenni Partanen, Tallinna tehnikaülikooli tulevikulinna professor
Kuidas kino Tallinnasse jõudis (0)
15. detsember 2008
1908. aastal avati praeguses Tammsaare pargis Tallinna esimene kino Metropol.

Veel veidi rohkem kui 100 aastat tagasi luges publik suureks õnneks, kui ta sai vaadata sisse suure kasti klaassilmast, et näha liikuvat pilti.

Veel veidi rohkem kui 100 aastat tagasi luges publik suureks õnneks, kui ta sai vaadata sisse suure kasti klaassilmast, et näha liikuvat pilti.

Esimest korda saadi meie maal kinokunstiga tutvuda 1896. aastal, kui Berliini näituselt toodi Eestisse “Aasta sensatsioon” – Edisoni kinetoskoop. Kinetoskoop või kinetograaf oli optiline seadeldis, mis võimaldas demonstreerida liikuvaid pilte. See oli suur silmataolise okulaariga kast, vaatajad piilusid silmast sisse kordamööda. Filmid kestsid umbes pool minutit, see meelelahutus sai kiiresti uskumatult populaarseks. Tallinnas ja Tartus näidati kümmet lühifilmi, mille hulgas olid võtted supelrannast, Pariisi vaated, Ameerika kiirrong ja naised-akrobaadid. Saja aasta pärast pandi nende sündmuste mälestuseks Pikale tänavale ajaloomuuseumi juurde mälestustahvel.

Kinematograafi sünd

Kui sündis kinematograaf, millega liikuvat kujutist sai suurel ekraanil korraga näha mitu inimest, siis kinetoskoop unustati. Esimene puidust kinohoone ehitati Tallinnasse 1908. aastal. Praeguse Tammsaare pargi kohal avati “elavate ja laulvate” piltide teater Metropol, mille saalis oli 888 kohta, loožides 64. Enne Esimest maailmasõda oli Tallinnas üheksa kinosaali.
1913. aastal ehitati Tallinnasse Vassili Voinovi püüdluste tulemusena Venemaa suurim kino Grand Marino. See oli Baltikumis esimene hoone, mille ehitusel kasutati raudbetooni. 1938. aastal sai kino uue nime ARS. Selles moodsas kinos linastusid peamiselt Ameerika filmid. Enne seansi algust esinesid külalisartistid. Keldris oli kuulus restoran-varietee Must Kass. 1941. aastal läks hoone aga seest põlema, 1944. aastal pommitati puruks. 1953. aastal ehitati sellele kohale Laevastiku ohvitseride maja, kuid kinosaali seinad olid isegi osaliselt säilinud. Praegu on selles hoones Vene kultuurikeskus.

Kuldne kino

 1926. aasta septembris avati filmi “Faust” linastusega pompöösne kino Gloria Palace. Väliselt oli hoone tagasihoidlik, kuid seest, nagu kord märkis üks linnakodanik, otsekui õigeusu katedraal. Kullatist oli nii palju, et see isegi pimedas säras! Tummfilme saatis seal alati terve orkester. 1929. aastal nägid tallinlased selles kinos esmakordselt helifilmi “Laulev kloun”. Sõja järel sai kinost teater – esialgu ajutiselt Estonia, seejärel Vene draamateater.
1902. aastal ehitati Hellemanni torni juurde (praegu Uuel tänaval) saksa-hollandi neorenessanslikus stiilis eramaja, millest on nüüdseks saanud Kinomaja, kus näidatakse retospektiivfilme.
Esimene Eesti multifilm sündis 1931. aastal, selle tegi Voldemar Päts oma fotoateljees Suur-Karja tänaval. Viieminutilise multifilmi pealkiri oli “Kutsu Juku seiklused”. Ärge Suur-Karja tänavat mööda kõndides maja nr 20 ees unustage maha vaadata, seal näetegi kõnniteeplaadil kutsikat, kes mängib lõõtspilli. Kõigi poolt armastatud krokodill Gena, kes samuti lõõtsa mängis, sündis alles mitukümmend aastat hiljem.
1955. aastal ehitati Suur-Karja tänava lähedale kahe saaliga kino Sõprus. Hoone projekteeriti klassitsistlike sugemetega stalinistlikus stiilis. Sambad olid Saaremaa dolomiidist ning etnograafiliste elementidega kaunistatud, meenutades setu rahvarõivaste käiseid. Reljeefid maja seinal kujutasid kolhoosnikku, töölist, kalurit, kaevurit, teadlast ja kunstitegelasi. Praegu töötab ühes saalis ööklubi, mida seob kinokunstiga üksnes nimi – Hollywood –, aga teises jooksid 7. detsembrini Pimedate Ööde filmifestivali filmid.
2004. aastast alates sai Sõprusest koht, kus näidatakse tõsiseid filme, siin võib näha nii Eesti kui välismaist filmiparemikku.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.