“Elus ja maadluses ei tule midagi lihtsalt, tööd peab tegema.”

Epp Mäe, maadleja
Söögikohad – hoolige enam laste tervisest (0)
15. detsember 2008
Kati teab, et friikartulid on ebatervislikud ja et neid tasub süüa nii harva kui võimalik. Foto: Sirje Rattus

Paljud pealinna söögikohad kallutavad lapsi tervisele kahjulikult toituma, sest nn lasteeined peidavad ilusate nimede taga väga ebatervislikke toite.

Paljud pealinna söögikohad kallutavad lapsi tervisele kahjulikult toituma, sest nn lasteeined peidavad ilusate nimede taga väga ebatervislikke toite.

Nagitsad friikartulitega, friikartulid viineritega, friikartulid ketšupiga – tundub, et kui söögikoht on eraldi välja toonud lastemenüü, siis lapse toidulauale on jõudnud kõige ebatervislikumad palad, mida köögist leida on õnnestunud. Vitamiinide ja mineraalainete asemel pakutakse lastele friikartulite näol sisuliselt megakoguses rasva, viineritega aga peale rasva ka kahjulikke lisaaineid, nagu Na-nitritit jne.
Näiteks Madissoni Grilli juhataja Tiina Oja ütleb, et tõepoolest leidub neil lastemenüüs nii hamburger kui ka friikartulid. Teisalt on tema sõnul lastemenüüs valida teisigi sööke, näiteks pelmeenid. Mis on muide samuti poolfabrikaat.
“Hamburgeri vahel on meil lihast pihv, mitte hakklihapihv nagu mõnes kiirsöögikohas,” ütleb Oja. “Friikad on muidugi friikad nagu ikka,” lisab ta. Oja väitel käib Madissoni Grillis nädalavahetuseti palju peresid ja lasteeined on populaarsed. Oja peab nii friikartuleid kui ka hamburgerit laste lemmikuteks ja ütleb, et eks lõplik valik, mida laps sööb, tuleb teha ikka lapsevanemal.
Ka Ehitajate teel asuva Rebasemäe pubi juhataja Ivar Vahesalu ütleb, et nende lastemenüü on kokku pandud meetodil: mida küsitakse, seda ka pakume. “Tegelikult on see raske küsimus ja endal ka vahel süda valutab,” ütleb Vahesalu. Esialgu oli pubil plaan pakkuda lastele midagi tervislikumat ja fritüüris küpsetamist laste tarvis Vahesalu õigeks ei pea. “Meil on olnud lastemenüüs ka tervislikumaid toite, aga nad ei söö ju neid!” Vahesalu sõnul tegid nad menüüd kokku pannes laste seas küsitluse, mida pakkuda võiks. “Ja nagu ühest suust tuli vastus: “friikartulid”. Kui üritasime pakkuda kartulipüreed, tehti suured silmad, et kas friikartuleid ei olegi.”

Lapsed vajavad suunamist

Kokk Imre Kose ütleb, et tema on oma söögikohtades valinud teise tee ja eraldi lastemenüüd igapäevaselt pole, eraldi menüü on Mercados pühapäevastel lastehommikutel. “Eks lastemenüü on kahe otsaga asi. Ühelt poolt tuleb arvestada, et lapsed kõike ei söö. Ometi ma arvan, et pigem on hea lapsi suunata, mõelda, kuidas saaks lastele ka tervislikud toidud huvitavaks teha. Kui nad silma alt väljas on, siis söövad nad ju nagunii kartulikrõpsu ja joovad värvilisi jooke. Me ei ole läinud seda Miki-Hiire teed, et lastele lähevad kroketid ja friikartulid.” Kose sõnul paistab kõrvalt vaadates, nagu käiks lastemenüüde kokkupanemisel võistlus huvitavama nime väljamõtlemises, sisu on ikka üks: friikartulid ja lihapallid.
Lapsevanem Kaja Kadarik ütleb, et on lasteeineid tellinud, kuigi ei pea neid lastele kasulikuks. “Samas valime ju ise ka restoranis söömiseks selliseid roogasid, mis lihtsalt maitsevad ja võivad olla teinekord liigsete kaloritega või lisaainetega. Kuna kodus ja koolis on laste toit siiski tervislik ja tasakaalus, siis vahetevahel võib ju “patustamist” lubada,” ütleb ta. Ühe võimaliku lastemenüü variandina pakub ta siiski välja n-ö kodused toidud: näiteks pasta, tatar lihakastmega jne.
Lapsevanem Aleksandra Murre sõnul võiks lasteeine olla lihtsalt vähem maitsestatud ja lihtsam söök (näiteks küpsetatud kana, kotlett, guljašš jms) kartuli või riisiga. “Tegelikult ei midagi muud kui iga söögikoha menüü, lihtsalt väiksem ports, mida saaks suurte toidust veidi odavama hinna eest pakkuda.” Tema oma sõnul lasteeineid ei telli, kuna laps ei söö ülessoojendatud lihapalle või viinereid.

Kampaania aitaks

Kuidas siiski teha lastemenüüd tervisesõbralikumaks? Rebasemäe pubi juhataja Ivar Vahesalu näeb ühe lahendusena suurt laste tervisliku toitumise kampaaniat, mis algaks lapsevanematest ja jõuaks ka lasteni. “Siis peaksid ka kõik söögikohad olema kaasatud,” leiab ta. Mitte nii, et üks söögikoht pakub porgandit ja teine friikartulit. Külastajad lähevad ju siis sinna, kus pakutakse friikartulit.”
Tervise Arengu Instituudi eksperdi Tagli Pitsi sõnul pole restoranide lastemenüüde tervisesõbralikkust Eestis uuritud, kuigi teema iseenesest on huvitav. Samuti pole ilmselt võimalik seda ka seadusega reguleerida. “Samas võiks üks endast lugupidav restoran lastemenüüs pakkuda midagi tõepoolest lastesõbralikku,” lisab ta.
 

 Tee tervislikum valik!
 Friikartul – 290 kcal       Keedetud kartul – 76 kcal     
 rasvad – 15 g  rasvad – 0,1 g
 valgud – 3 g  valgud – 1,5 g
 süsivesikud – 34 g  süsivesikud – 17 g
Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.