"Tallinn on vinge koht, sest siin katsetatakse paljusid asju."

Jenni Partanen, Tallinna tehnikaülikooli tulevikulinna professor
Hüljatud looma eest ­vastutad ka sina! (0)
22. detsember 2008
Kalamaja elanik Aino viis koduhoovi kassid ise steriliseerimisele. Foto: Oliver Õunmaa

• Hüljatud loomade püüdmise kohustus lasub ka eramaade omanikel. Paljud Tallinnas ringi liikuvad hüljatud loomad, enamasti kassikolooniad, pesitsevad eramaadel, mille omanikud ei kiirusta loomakestele abi andmisega.

Paljud Tallinnas ringi liikuvad hüljatud loomad, enamasti kassikolooniad, pesitsevad eramaadel, mille omanikud ei kiirusta loomakestele abi andmisega.
Kui Tallinna avalikest kohtades hulkuvate lemmikloomade arv üha väheneb, siis paljud hulkuvad loomad, enamasti kassikarjad, pesitsevad eramaadel. Näiteks Tallinna südalinnas Viru tänaval asuva Apollo raamatupoe tagune siseõu näib kuuluvat kassidele.
Bastioniaiaks kutsutavas hoovis asub lagunenud kohvikuterrass, mille all elavad nii noorukesed pojad kui kogenud kõutsid.
Hooviväravatest mööduvatele turistidele on loomad muutunud omamoodi vaatamisväärsuseks. “Kissa, kissa!” kutsuvad neid soomlased, et siis kassidele paar raasukest visata ja nendega fotoaparaadi ees poseerida.
Kinnistusregistri andmetel kuulub Bastioniaed OÜ Pegasusele.

Kassid jõuluks hoiupaika

Tähelepanelike linnakodanike väitel on see koloonia seal elanud juba mitu aastat.
Ajaleht Pealinn helistas ülemöödunud nädalal Pegasuse omanikfirma esindaja Marek Puidakule, kes polnud enda sõnul kassidest teadlik. “Me omame OÜ Pegasust koos teise firmaga, kes tegeleb rohkem kinnisvara haldusega,” seletas Puidak. “Olen seega ise vaid paar korda käinud seal kohapeal ja ei tea kassidest midagi.”
Puidak tänas informatsiooni eest ja lubas probleemiga tegeleda. “Luban, et kassid saavad jõuludeks ilusti hoiupaika toimetatud,” rääkis Puidak. “Olen igati kasside hea käekäigu poolt, mu lapsed muretsevad alati, kui kusagil hulkuvat looma näevad.”
Tallinnas kogub elanike väljakutsete peale hulkuvaid loomi MTÜ Loomade Hoiupaik. Eelmisel nädalal teatas hoiupaiga arendusjuht Rein Kikerpill, et Bastioniaia omanikud on kassidega seoses hoiupaigaga ühendust võtnud. “Meil algas vilgas meilivahetus,” seletas Kikerpill. “Keelasime majade asukail kasside toitmise ja saatsime juba kassipüüdjad välja.”

Hulkuvate loomade arv väheneb

Kikerpilli sõnul ei tohiks omanikud olla hoovil elavate kasside suhtes ükskõiksed, vaid võiksid ikka hoiupaigaga ühendust võtta. “Ei tohiks oodata, kuni kasside arv kontrolli alt väljub,” rääkis Kikerpill. “Emakass poegib neli korda aastas ja toob ilmale 3-5 poega. Kahe aastaga on juba sündinud mitukümmend uut kassi.”
Kikerpilli sõnul muutub tegelikult hüljatud loomade probleem, eriti kasside osas, aasta-aastalt siiski veidi väiksemaks. “Just linna avalikest kohtadest püütud kasside arv on vähenemas,” lausus Kikerpill.
Näiteks kui mullu viis hoiupaik enda hoole alla 2083 kassi, siis üle-eelmisel aastal lausa 2761 kassi.
Kikerpilli sõnul hulguvad loomad täna pigem eraterritooriumidel, sest Loomade Hoiupaik ei pääse sinna ligi ja tal pole õigust ilma omanikuta võõrast hoovist kedagi püüdma minna. “Linna prioriteet, mille eest ta maksab, on omanikuta loomade püüdmine,” lausus Kikerpill. “Loomade eraterritooriumilt äraviimise eest peavad maksma aga maa-ala omanikud.” Ta viitab ka asjaolule, et näiteks ladude lähedale kinnistele territooriumidele ei teki loomad iseenesest. Raha eest on tellinud loomade äraveo Bekkeri sadam, vanglad ning kauba- ja toidulaod. “Just toidulaod on karmide euronõuete tõttu ja trahvide kartuses sagedased tellima,” lausus Kikerpill. 
Kassi püüdmine maksab 100 ja tema hoiupäev 90 krooni. Koera püüdmine ja hoiupäev maksavad mõlemad 200 krooni. Loomade äraviimise hinnad on siiski kokkuleppe küsimus.
Samas on toimetusele laekunud ka kodanikelt signaale, et Loomade Hoiupaik ei tule alati kohale.
Näiteks üks koht, mis kubiseb kassidest, on Kalamajas asuva Valgevase ja selle naabertänavate hoovid.
Seal piirkonnas elava Aino sõnul on loomi küll vähemaks jäänud, kuid neid ikka jätkub. “Valgevase tänaval elas enne üks naine, kes oma aknast kasse toitis ja maja juures elas seetõttu 15 kassi, nüüd on neid vähemaks jäänud,” rääkis Aino. “Minu aias Linda tänaval elab praegu viis kassi, mõtlesin, et varsti on nii terve hoov neid täis ja otsustasin hoiupaiga järele kutsuda.”
Aino kinnitusel hoiupaigast siiski abi ei olnud. “Kutsusin neid kaks korda. Mulle öeldi, et puurid on kasse täis ja et sel puhul on ette nähtud ooteaeg,” seletas naine. “Ootasin paar nädalat. Seejärel õnnestus mul kolm kassi endal kätte saada ja ma viisin nad oma raha eest steriliseerimisele. Steriliseeriksin hea meelega ka kaks ülejäänud kassi, kuid ma ei saa neid kätte. Hoiupaiga suhtes on mul aga usaldus kadunud.”
Aino on muidugi ka kasside hülgajate peale tige. “Lööksin näpud maha inimesel, kes kassi tänavale jätab,” ütles ta, lisades, et tänavakasside söötmisele ei ole samas alternatiivi. “Näljast lähevad nad prügikastidesse ning saavad sealt igasugu haiguseid. Nakatavad siis ka peremehega loomi ja nende kaudu inimesi.”
Rein Kikerpill tunnistas, et järjekorrad võivad tõepoolest tekkida. “Mõnikord on kassipuurid täis,” rääkis Kirkerpill. “Hoiupaik planeeriti 80 kassile ja 50 koerale. Reaalselt on meil aga 120-150 kassi ja üle saja koera ning kõik lisapuurid on kasutusele võetud. Jah, oleme süüdi, et me ei pane loomi kahe nädala pärast magama. Kui on ikka terved ja tugevad loomad, siis hoiame neid, me ei soovi endale tapamaja kuulsust.”
Kikerpilli sõnul tuleb päevas hoiupaika üldse 30–50 väljakutset, neist pooled vajavad kontrollimist,” seletas Kikerpill. “Kaks kolmandikku on tühisõidud. Kui keegi väidab, et nägi kusagil pool tundi tagasi koera jalutamas, siis me autot ei saada. Kui on korduv kutse paljudelt elanikelt, lähme loomulikult kohale.”

Kuni kaks tundi väljakutsele

Kikerpilli kinnitusel kulub loomapüüdjate kohalejõudmiseks tavaliselt pool kuni kaks tundi. “Reageerimiskiirus sõltub päevast ja olukorrast. Meil pole eriõigusi, et me kiiremini kohale jõuaksime ja nii istume tihti tipptunni ummikutes. Vahel juhtub, et autojuht peab ühed loomad ära viima, alles siis saab ta järgmised teisest kohast peale võtta.” Hoiupaiga kasutada kolme autot ja samapalju autojuhte.
Kikerpill selgitas, et ka elanikud saavad siiski kasside arvukusele piiri panna. “Hoovi peal on tihti kassitädid, kes loomi toidavad,” ütles Kikerpill. “Neil, keda kassid usaldavad, on lihtne kassid kinni püüda, et nad meile toimetada. Me steriliseeriksime loomad ära ja pärast võiksid nad seal hoovis edasi elada. Siis ei pea tädid varsti hädaldama, et nad ei jõua oma pensionist enam kasvavat kassidehordi toita.”
Keskkonnaameti vanemspetsialist Triinu Saumi kinnitusel on mure just hulkuvate kassidega, Tallinna koerte kolooniad on likvideeritud, sest nemad on suuremad ja neid on kergem püüda. “Kassid poevad kõikvõimalikesse pragudesse, kust saab neid kätte ainult öösel ja söödaga lõksudesse meelitades,” rääkis Saum.
Saumi sõnul kasutavad paljud riigid hulkuvate kasside arvu kontrollimiseks kõige efektiivsemat meetodit. “Tavaliselt steriliseeritakse kõik leitud hüljatud loomad, et nad ei annaks rohkem järglasi,” märkis Saum. “Pärast lastakse kassid oma elupaika tagasi. Nii kindlustatakse, et naaberpiirkonna kassid ei tule sinna, omad kassid ei paljune, kuid nad hoiavad närilisi kontrolli all. Meil on muidugi külm kliima ja sel juhul peaks laskma loomi talvel ruumidesse.”
 

Iga päev uued loomad
 • Selle aasta detsembri seisuga on hoiupaik aasta jooksul hoiule võtnud 1872 kassi ja 806 koera.
• Keskmiselt toimetab hoiupaik tänavatelt ära 12,4 looma päevas. Nendele lisandub hinnanguliselt 5-6 kassi ja 1-2 koera, kes on hukkunud autorataste all.
Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.