"Tallinn on vinge koht, sest siin katsetatakse paljusid asju."

Jenni Partanen, Tallinna tehnikaülikooli tulevikulinna professor
Kapo üle kohut ei mõisteta (0)
22. detsember 2008
Edgar Savisaare ja Ain Seppiku antud pressikonverentsil ütles linnapea: “Ees ootab pikk protsess ja need, kes mõtlevad, et see õnnestub kiiresti mõne naljaga summutada, eksivad.”

• Mida toimetasid Kapo ametnikud kolmel korral Tallinna Linnavalitsuses? Pärast Kapo ametnike öist sissetungi 7. detsembril Tallinna Linnavalitsusse andsid eelmisel nädalal pressikonverentsi linnapea Edgar Savisaar ja Riigikogu liige Ain Seppik, kes tõstatasid Kapo poliitilise sõltumatuse teema.

Pärast Kapo ametnike öist sissetungi 7. detsembril Tallinna Linnavalitsusse andsid eelmisel nädalal pressikonverentsi linnapea Edgar Savisaar ja Riigikogu liige Ain Seppik, kes tõstatasid Kapo poliitilise sõltumatuse teema.
Pressikonverentsil püstitas linnapea Edgar Savisaar küsimuse: kas toimub võitlus korruptsiooniga või  kasutatakse korruptsioonimadjakat linnavõimu vastases poliitilises võitluses. “Minu jaoks on küsimus, kas Ansip teadis sissetungist linnavalitsusse ja kas Pihl andis selleks korralduse või mitte. Samas on mõlemad poliitilised ametiisikud ja vastutavad selle eest,” ütles Savisaar.
Savisaar kinnitas, et ees ootab pikk protsess ja need, kes mõtlevad, et see õnnestub kiiresti summutada mõne naljaga, eksivad. Ta tuletas meelde esmalt pildiskandaali, kus Mart Laar tulistas Edgar Savisaare pildi pihta ning siis selle tagajärjel pidi peaministritoolilt lahkuma.

Rahvas näeb läbi

“Esimestel nädalatel pärast selle avalikuks tegemist mõistis meedia hukka mitte Laari, vaid Savisaare,” meenutas Savisaar. “Ent mõni aeg hiljem olid ka Laari kõige andunumad fännid sunnitud oma seisukohta muutma ja võtma teised toonid.”
Samuti tõmbas Savisaar paralleele Watergate’i looga, kui tollane USA president Richard Nixon püüdis seletada, miks tema käsul Watergate’i sisse murti. Taheti väidetavalt uurida, et ega äkki demokraadid seadusevastasel viisil oma kampaania jaoks raha ei kogu.
“Ka siis käis justkui omamoodi võitlus korruptsiooniga, et selleks oli vaja lutikaid panna ja öösel hotellikompleksi sisse minna,” võrdles Savisaar juhtumeid. “Mida aga selle jutu peale tegi Ameerika ajakirjandus – ta naeris Nixoni välja. Mitte ei asunud kaitsma presidendi meeskonda, kus oli ka mitmeid eriteenistuste töötajaid.”
Savisaar osundas ka TV 3 korraldatud küsitlusele, kus 56% vastanuist oli seisukohal, et tegemist on Kapo rünnakuga Keskerakonna vastu ehk poliitiliselt suunitletud aktsiooniga.

Kapo otse kaamerasse

Riigikogu ja parlamendi erikomisjoni liige Ain Seppik juhtis tähelepanu sellele, et Kapo esindaja kasutatud sõna “operatsioon” on vale, sest Eestis kehtiv kriminaalmenetlus niisugust sõna ei tunne, õige nimetus on jälitustoiming. Mingeid operatsioone Kapo kriminaalmenetluse järgi teha ei tohi. “Kui nad seda tegid, siis on nad seadusest valesti aru saanud,” ütles Seppik. Ta hindas ka Kapo tulemusi kriminaalmenetluses enam kui tagasihoidlikeks. “Ma ei tea ühtki väljapaistvat kriminaalasja, mida Kapo oleks suutnud kohtulahendini viia,” lausus ta. 
Ain Seppik rõhutas: kriminaalmenetlus on kohtumenetluse üks osa ja kohtumenetlus ei pea olema mitte ainult seaduslik, vaid see peab ka NÄIMA seaduslik. “Kes ütleb, et sealt mitte ei võetud ära, vaid toodi hoopis juurde?” küsis Seppik. “Teiseks pole teada, millist jälitustoimingut tehti. Kui oli tegu objekti varjatud läbivaatusega, siis pole see ju varjatud läbivaatus. Samas on kõik Kapo ametnikud personaalselt kaitstud riigisaladusega ja nad jalutavad otse kaamerasse! Minu jaoks täiesti arusaamatu ebaprofessionaalne käitumine.”
Linnapea esitles ka valvuri seletuskirja, kus seisab, et valvur hoiatas neid, et liikumine salvestatakse. “Selle peale valvurile vastati, et see pole sinu asi ja kui üldse tahad edasi töötada, siis pea lõuad ja täida käsku!”
““Pea lõuad” mina tõlgendasin nii, et ei tohi kedagi teavitada,” seisis valvuri kirjas. “Mul on pere kodus, keda pean ülal pidama ja see ähvardustöö oli niivõrd mõjuv, et parem on sellest mitte hakata rääkima.”

Valikuline uurimine?

Seppik tuletas taas meelde, et on prokuratuurilt korduvalt küsinud, miks Kapo ei alusta uurimist 30. oktoobril Eesti Ekspressis ilmunud Tarmo Vahteri artikli põhjal, kus öeldi, et maadevahetuse pöörasid parseldamiseks Reformierakonna juhtfiguurid?
“Esimene kord vastas prokuratuur mulle ülbelt, külmalt ja selgelt: me ei tea, kuna me pole seda kontrollinud,” meenutas Seppik. “Saatsin uue kirja küsimusega, miks nad ei kontrolli. Prokuratuur vastas umbes nii, et meil need õiged maadevahetuse mehed on juba kohtu alla antud ja rohkem pole vaja.
Analoogse küsimuse esitasin ma Tartu abilinnapea Anto Ili (astus aselinnapea kohalt tagasi – J.K.) kohta, kes võib olla ja ma eeldan, et ongi aus inimene, kuid tema firmaga on linn sõlminud üle 140 lepingu tööde tegemiseks. Küsisin Kapost, et kas ei teki väikest värelustki, et järsku on korruptsiooniohtlik olukord tekkinud? Kokkuvõtteks vastati, et me ei kavatsegi sellega tegelda.”
Organid teavad kõike
Seppiku hinnangul on jälitusmenetlus selline, mis kõige rohkem riivab kodanike põhiseaduslikke õigusi ja vabadust. “Kriminaalmenetluse seaduse paragrahv 110 lg 1 ütleb, et kriminaalmenetluses on lubatud tõendeid koguda jälitustoimingutega, kui tõendite kogumine muude menetlustoimingutega on välistatud või oluliselt raskendatud. Kui need tingimused pole täidetud, siis jälitustegevust üldse alustada ei tohi,” ütles Seppik. Neid seadusi aga Eestis ei täideta.
Kõigepealt asutakse pealt kuulama, tungitakse “varjatud päkapikkudena” sisse ja sealt alles hakatakse tegema ülekuulamisi, läbiotsimisi. Seadus näeb ette vastupidist.
Seppik peabki seda kõnealuse kaasuse juures kõige suuremaks veaks, kuna ametniku kabinetis oli juba läbiotsimine toime pandud, seal oleks võinud teha vaatlusi päeva ajal, ilma probleeme tekitamata.

Järelevalvet pole

Seppiku sõnul on täna Eestis asjad nii, et Kapo ja politsei üle on järelevalve, prokuratuuri üle seda pole.
Seppiku sõnul hakkab meil levima niisugune arvamus, mida ajakirjandus pole analüüsinud, ja see on – organid teavad kõik.
“Kogu kohtueelse uurimise süsteem kriminaalmenetluse mõttes põhineb sellel, et politsei, kohus ja prokuratuur üksteist kontrollivad,” lausus ta. “Nii kui üks neist hakkab teisega kokkumängu tegema, nii langeb süsteem kokku. Aga mida prokuratuur praegu teeb? Ta isegi ei vaevu ütlema, kas seaduslikku alust ikka oli? Just sisuliselt, mitte vormiliselt, vormiliselt oli kindlasti kõik korras.”
Linnavalitsus esitas seoses linnavalitsuse ruumidesse sissetungimisega kohtule taotluse kriminaalmenetluse alustamiseks, millele võib lisanduda uute asjaolude ilmnemisel veel uusi samasisulisi avaldusi.

Politsei: see oli meie fopaa
Riigi peaprokuröri Norman Aasa ja Kapo peadirektori Raivo Aegi samal õhtul antud pressikonverentsi võib kokku võtta aga mõne lausega: kõik on seaduspärane ja sellest tulenev. Linnavalitsuse majja siseneti öösel seetõttu, et mitte liigset tähelepanu äratada. Prokuröri luba pole selleks vaja olnud, kuna tegu ei olnud objekti salajase vaatlusega, vaid sisuliselt salvestusseadmete kõrvaldamisega, milleks annab loa kohus.
Majja tungiti, et võtta ära linnavalitsuse ametniku Ivo Parbuse kabinetist salvestusseadmed. Ivo Parbus on täna politsei poolt kinni peetud kahtlustatavana korduvas pistise võtmises.
Samas oli Raivo Aeg Ain Seppikuga nõus, nimetades Kapo ametnike käitumist tööõnnetuseks, kuna jälitustoimingud peavad jääma saladuseks ning neid avalikkuses ei arutata. “Jah siin tuleb viga tunnistada, see oli meie fopaa,” lausus ta.
Kapo peadirektor kinnitas, et nende ülesanne on võidelda korruptsiooniga suuremates omavalitsustes ja kuna enamikus neist on praegu võimul Keskerakond, siis ei maksa siit otsida ühe partei vastu suunatud tegevust.
 
Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.