“Elus ja maadluses ei tule midagi lihtsalt, tööd peab tegema.”

Epp Mäe, maadleja
Lugeja mäletab: Võimuühiskond hoidis kuritegevuse vaos (0)
22. detsember 2008

Kuriteod peegeldavad nende toimepaneku aega, ühiskondliku tootmise aluseid ning ühiskonnaliikmete elutingimusi.
Ajavahemikul 1963–1991, “kanoonilisel” Nõukogude ajal, oli Tallinnas registreeritud kuritegude arvukus neli korda madalam ja kuritegevuse tase 100 000 elaniku kohta isegi 11 korda madalam kui aastatel 1924–1939. Nii suur erinevus on tingitud sellest, et kui täna elab Tallinnas
400 000 elanikku, siis aastatel 1924–1939 keskmiselt ainult 135 000 elanikku. Eesti taasiseseisvuse taastamise aastaist (1992–1999) oli kuritegevus madalam viis korda ning käesoleva sajandi alguse kuritegevusest kaheksa korda. Sõjaeelse Eesti kuritegevus oli taasiseseisvumise aegsest ja 21. sajandi alguse kuritegevusest kuus korda väiksem. Tallinna ajaloo kõige suurem kuritegude hulk registreeriti 2001. aastal – 27 280 juhtumit. 
Erinevust ei ole õige seletada Nõukogude-aegses miilitsas registreeritud kuritegude moonutusega. Tol ajal oli tegemist nivelleerimispoliitikast tuleneva suhteliselt väikese tuluerinevusega ja peaaegu tööpuuduseta ühiskonnaga. Ka polnud miilitsa töö halvem iseseisvusaegse politsei omast. Kuritegude avastamist aga soodustas totalitaarühiskonnale omane inimese avatus ühiskonna ees.
Üleminekuperiood oli klassikaline röövkapitalismi aeg, kus omanike klassi tekitamiseks rikastuti tihti kuritegelikul teel. Tõsi, alates 2002. aastast on kuritegevus Tallinnas vähenenud.
 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.