"Tallinn on vinge koht, sest siin katsetatakse paljusid asju."

Jenni Partanen, Tallinna tehnikaülikooli tulevikulinna professor
Majandusreaalsus ajab inimesed pessimismi (0)
22. detsember 2008
See, kuidas inimesed oma elukvaliteeti tajuvad, on muutunud negatiivsemaks. Foto: Toomas Huik/Postimees/Scanpix

Üha enam inimesi on hakanud kokku hoidma nii toidu kui ka riiete pealt ning Eesti majanduse olukorraga rahulolematute inimeste arv on tõusuteel.

Üha enam inimesi on hakanud kokku hoidma nii toidu kui ka riiete pealt ning Eesti majanduse olukorraga rahulolematute inimeste arv on tõusuteel.
Võrreldes septembriga on tarbijate äraootav seisukoht majanduse väljavaadete kohta asendunud selgelt pessimismi suunduva trendiga. Faktum & Ariko “Tarbijate üldise optimismi-pessimismi indeksi” uuringu järgi on inimesed täna üsna pessimistlikult meelestatud riigi kui terviku majandusseisu suhtes.
“Nende hulk, kes pole üldse rahul Eesti üldise majandusliku olukorraga, on alates septembrist kasvanud 16 protsendilt 23 protsendile,” ütles Faktum & Ariko uuringujuht Kalev Petti.
Ka see, kuidas inimesed oma elukvaliteeti tajuvad, on muutunud negatiivsemaks. Oma elukvaliteediga on rahul 52 protsenti vastanuist. Kolme kuu eest oli sama näitaja 56 protsenti. Nende osakaal, kes pole oma elukvaliteediga üldse rahul, on kolme kuuga kasvanud kuuelt üheksale protsendile.

Kaks kolmandikku hoiab kokku

Umbes kaks kolmandikku inimestest on hakanud juba oma väljaminekuid koomale tõmbama, neist pooled on piiranud oma tarbimist veidi ning ülejäänud on alustanud suure kokkuhoiuga.
Oma kulutusi enim piiravad pered kärbivad pere eelarvet enamiku kaubagruppide arvestuses. Kui majanduskriisi alguses alustati toidu pealt kokku hoidmist, siis järjekindlalt kasvavas trendis hoitakse nüüd kokku ka riiete ja jalanõude pealt.
Kasvanud on ka nende hulk, kes hoiavad kokku meelelahutuse ja hobide pealt.
Isiklikke kulutusi ei pea üldse veel piirama kolmandik elanikest.
Faktum & Ariko mõõdab tarbijate optimismi skaalal nullist saja punktini. Detsembri küsitluse järgi oli üldine optimismi-pessimismi indeksi väärtus 40,8 punkti. Tänavu juunis oli sama näitaja 44,6 ja septembris 45,8 punkti. “Võrreldes septembriga, on tarbijate optimism detsembris selgelt miinuspoolel,” lausus Petti.
Üldiselt võib ütelda, et vähem pessimistlikumad on noored (15–24aastased) ja vähema haridusega. Noorte üldindeks on 50 punkti, kuigi ka noored on pessimistlikumaks muutunud. Kalev Petti sõnul analüüsivad madalama haridustasemega inimesed tõenäoliselt vähem olukorda ja võtavad asja filosoofilisemalt. Kõige pessimistlikumad olid 45–64aastased inimesed. Nende puhul oli indeksi väärtus 36 punkti.

Laenanud on murelikumad

Kui kolm kuud tagasi ei olnud tunda veel vahet laenanute ja teiste vahel, siis nüüdsest uuringust selgub, et laenajad näevad olukorda mustemates värvides kui teised.
Kalev Petti prognoosib, et kolme kuu pärast tehtava uuringu tulemused on veel kehvemad kui praegu. “Kui koondamiste laine jätkub, siis tõenäoliselt muutub ka madalama haridustasemega inimeste optimismiindeks veel madalamaks,” leidis ta.
“Kui vaadata meie sisesõnumeid, siis meie valitsus tegeleb riigieelarve ja kulude kokkuhoiu teemaga. Mujalt maailmast aga tulevad just teated majanduse elavdamise meetmetest. Me tegeleme küll kulude kokkuhoiuga, samas peaaegu üldse mitte aga majanduse elavdamisega,” rääkis Petti.
Kulude kokkuhoid vähendab tarbimist ja vähenenud sisenõudlus halvendab majandusolukorda veelgi.
Telefoniküsitlus tehti üle Eesti, valimisse kuulus 500 inimest.
 

Eestlased kulutavad kinkidele vähem kui muulased
 Jõulukinkidele kulutab Eestis enim suurlinna elanik, kus üle 1000 krooni plaanib kinkidele kulutada 32% küsitletutest muu elanikkonna 23% vastu.
Ka kulutavad kinkidele rohkem suuremaid summasid mitte-eestikeelsed elanikud – üle 1000 krooni 30% eestlaste 26% vastu – ning mehed.
Suurema sissetulekuga inimesed kulutavad kinkidele suhteliselt rohkem. 14% kuni 4000kroonise sissetulekuga elanikest ei plaani üldse jõulukinkidele kulutada ning 16% plaanib läbi ajada paarisaja krooniga.


 Tallinlane plaanib jõulukinkidele kulutada:
 5% kuni 100 krooni, 4% 100–200 krooni, 2% 200–300 krooni, 16% 300–500 krooni, 7% 500–750 krooni, 18% 750–100 krooni, 29% üle 1000 krooni, 5% ei kuluta üldse, 13% ei oska vastata.
Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.