“Elus ja maadluses ei tule midagi lihtsalt, tööd peab tegema.”

Epp Mäe, maadleja
Kopli kunstigümnaasiumist sai pärast remonti piirkonna pärl (0)
12. jaanuar 2009

Kopli kunstigümnaasiumi kordatehtud hoone koos uute stuudiote ja staadioniga peaks meelitama sinna ka välisõpilasi.

Kopli kunstigümnaasium tegutseb sõjaeelses Eesti vabariigis projekteeritud nägusas koolimajas, mis ehitatud kunagise Kopli mõisa alale. 12 aastat tagasi alustati koolimaja kordategemist ja nüüd on kõigil põhjust rõõmustada suurepärase tulemuse üle.
Koridorid on rõõmsates toonides ja värvilise põrandaga, õpperuumid puhtad ja moodsad. Iga klassi ukse taga vitriinis ilutseb kunstinäitus selle klassi laste parimatest töödest, uued ventilatsioonitorud aga saavad peagi õpilaste maalingud.
«Mulle meeldib siin koolis, lisaks kunstile saab õppida meediat ja fotograafiat,» räägib üks õpilastest Gerd Nõbu. «Direktor hoiab õpilaste poole ja ajab kooli õigust taga. Paljudes teistes koolides pole õpilaste ja direktori läbisaamine nii hea.»
Kurikaga koolimaja kaitsel
Kooli direktor Märt Sults kinnitab Gerdi juttu. «Meie lahtistel tantsupidudel käib 200-300 õpilast, neile on ruumid tasuta,» mainib ta. «Ja kooli territoorium on paik, kus keegi ei pea peolt koju minnes oma turvalisuse pärast muretsema.»
Sultsi kinnitusel on selline kool viimase 13 aasta töö vili. «Kui ma siia tööle pidin tulema, kujutasin ette, et kool asub mõisa peahoones, staadion mõisapargis ja algklasside maja mõisa abihoones,» meenutab direktor. «Tegelikkus oli hoopis teistsugune, sest 1930ndate korraliku projekti järgi valmis koolimaja alles 1950ndatel. Tunda andis tolle aja kehv ehituskvaliteet, kõik oli amortiseerunud ja koolimaja hinnaks null krooni.»
Sultsi sõnul on koolimaja müüride ladumisel kasutatud segamini kõiki kättesattunud materjale alustades paekivist ja lõpetades punaste tellistega. «Me ei teadnud tükk aega, et näiteks üks kabinetisein oli täiesti toestamata ja võinuks iga hetk kaela kukkuda,» mainib ta.
Gerd Nõbu räägib, et kui ta algklassides käis, oli kooli olukord lausa jube. «Saali põrandast olid parketilipid väljas, naelad püsti, vineer seintel ripakil… Klassis kukkus tahvel seina pealt alla ja lauad vajusid kokku. Iga tool oli eri komplektist.»
«Jalgpalliväljak oli auklik ja ka klassiruumid nägid välja nagu pommiaugud,» lisab 10. klassi õpilane Toomas Tammemets.
Ka kooli sisekliima oli käest ära. «Õpilastel polnud mõtet koolis passida, sest juba kell 12 jooksid õpetajad laiali, ükskõik kui palju tunde neil plaanis oli,» meenutab Sults. «Siia tulid sellised õpetajad, keda mujale ei võetud. Pool garderoobist oli aga õpilaste suitsunurk, et keegi üldse koolis püsiks.
Ka ümbruskonna elanikke ei saanud kiita – paljud neist arvasid, et kool on nagu küllusesarv, kust saab vajadusel kõike varastada. Esimesed kaks aastat valvasin öösiti koolis, pesapallikurikas ligi.»
Välisõpilased toovad raha
12 aasta jooksul on linn andnud koolimaja korrastamiseks 62 miljonit krooni, kolm aastat tagasi võttis linn kunstigümnaasiumi oma investeeringute kavasse ja on selle aja jooksul kooli remonti toetanud 40 miljoni krooniga. Selle raha eest on uuendatud kanalisatsiooni, drenaaži, radiaatoreid, ventilatsiooni, saali ja garderoobi. Pööningule ehitati stuudiod ja raamatukogu, mida saab kasutada ka klassina. Õue ehib tasemel kunstmuruga uus staadion.
Abilinnapea Kaia Jäppineni sõnul pole Tallinnas ühtegi kooli, mida oleks korrastatud kokku 12 aasta jooksul. «Ei tea, kas kool olekski nii kaugele jõudnud, kui Märt Sults poleks energiliselt asja ajanud,» kiidab Jäppinen. «Märt on öelnud, et tema läheb pensionile, kui maja valmis saab. Arvan, et seda ei juhtu, ja pensionini on tal veel palju aega.»
Sultsi jutu järgi näeb kool lõpuks ometi välja selline, nagu ta 13 aastat tagasi siia tööle tulles ette kujutas.  «Viimase remondiga saavutasime, et koolis pole enam ühtegi kipsplaadi tükki. Kipsplaat ei sobi kohta, kus on tuhat inimest koos, eriti koolimajja.»
Gerd Nõbu kinnitusel on kooli tase igati tõusnud: «Õpetajad õpetavad paremini ja õpilased õpivad rohkem.»
Samas nendib Sults, et kooli arendamine peab jätkuma. «Algklasside majja peaks tulema välisõpilaste ühiselamutoad,» mainib ta. «Olen õppekavas ette näinud tuua kooli kaks klassitäit ehk 72 välisõpilast. Kooli ülalpidamine maksab 1,2-1,3 miljonit krooni kuus, aga ehk toovad väljast tulijad sisse terve eelarve. Näen ette, et siin koolis võib õppida isegi 2000-5000 last, kuigi see on planeeritud 560 õpilasele.»

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.