“Elus ja maadluses ei tule midagi lihtsalt, tööd peab tegema.”

Epp Mäe, maadleja
Maarja-Liis Arujärv: kus on riigi päästeplaan? (0)
12. jaanuar 2009

8 Meedias võib kohati märgata, et majanduskriisi saabumist  Eestisse ja mujale maailma nimetatakse omamoodi paratamatuseks. See kõik olla vaid «musta luige tiivalöök» ehk ennustamatute sündmuste saabumine.
Samas teeb teine meediakanal oma lugejaile uimastava süsti sõnumiga, et küll lihtsad inimesed Eesti välja veavad. Muidugi veavad, mis neil üle jääb. Ainult et mis hinnaga?
Heakene küll – isegi kui uskuda müüti, et majanduskriise ei saa üldse ette näha, ei vabanda see välja kriisi eiramist riigijuhtide poolt.
Sest Euroopas ei istu täna käed rüpes isegi need valitsused, kelle riigi eelarve pole veel sügavas miinuses. Näiteks Rootsi valitsus on kolmeks aastaks ette valmistanud
22, 9 miljardi suuruse  majanduspaketi, et elavdada tööturgu ja rahastada infrastruktuuri rajamist.
Suuri summasid investeeritakse ka kutsekoolidesse, lisaraha antakse töötute sotsiaaltoetusteks.
Ka Tallinn on juba teinud kriisimeetmete väljatöötamisel esimesi samme. Suurendatud on toetusrahasid supiköökidele ja kahekordistatud töötute heakorratööde summasid. Samuti saavad inimesed linna infosaalis tasuta tööõigusnõu.
Samas peavad inimesed jaanuaris 2009 ikka veel küsima: kus on Eesti riigi päästeplaan?
Meie sotsiaalministeerium pole avalikkusele esitlenud mingeid riiklikke abipakette, millega võiks inimeste toimetulekut suurendada. Ainuke «pärl» on töölepinguseadus, mis võimaldab töötajad kiiremini tänavale saata.
On muidugi ilmne, et kuni sotsiaalministeeriumis endas valitseb kriis ja kaos, ei suuda sama asutus ka toimetulekuraskustega inimesi senisest rohkem aidata.
See ei ole vaid «musta luige tiivalöök». Et globaliseerunud finantsmaailm vajab tugevamat kontrollimist, rääkis juba aastaid tagasi näiteks  majandusguru Georg Soros.
Teiseks on inimese üks peamine omadus see, et ta püüab määramatust oma elus vähendada. Ta ei looda elus vaid juhuslikkusele, sest muidu poleks tegu mõtleva homo sapiensiga ehk aruka olendiga.
See tähendab ka püüdu oma majandust ja oma elukeskkonda juhtida, kriise ennetada.
Ja lääneriikidest enamik on 20. sajandil teinud selles  suuri edusamme, näiteks kas või vaesuse vähendamisel.
Prantsuse president Nicholas Sarkozy leiab, et see kriis pole juhuslik. Ta ütleb: «See kriis pole ajutine. Selle tagajärjel hinnatakse ümber tasakaal turu ja riigi vahel.»
Ja selle tasakaalu vahepealne rikkumine ongi ehk tänase kriisi selgemaid põhjusi.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.