"Tallinn on vinge koht, sest siin katsetatakse paljusid asju."

Jenni Partanen, Tallinna tehnikaülikooli tulevikulinna professor
Pensionärid said tüki suhkrut kohvi sisse (0)
12. jaanuar 2009
Elurõõmus Aline-Armilde Seene on suur lehelugeja ja maailma asjadega kursis. Tuhandekroonist toetust peab ta suureks abiks.

«Ma olen selle toetuse eest väga tänulik,» ütles 86-aastane Alvine-Armilde Seene, kellele tuhat krooni on suur rahasumma.

Tallinn on Eestis pea ainuke linn, mis maksab pensionäridele aastas tuhat krooni toetust hinnatõusude leevendamiseks. Vaid Pärnu linn järgib Tallinna eeskuju, piirdudes siiski vaid 500-kroonise toetusega.
Üks neist, kes raha kohe-kohe pangaarvele saab, on Tallinnas Ravi tänava kahetoalises korteris elav 86-aastane Alvine-Armilde. Et vanaprouale on toetus hädavajalik, näitab kas või tõsiasi, et vahel tuleb tal   läbi ajada vaid 300-400 krooniga kuus. On ju omal ajal Kaubamajas ja Energia kohvikus töötanud pensionäril praegu palju väljaminekuid.
Näiteks võttis tema majaühistu remondiks 1,5 miljonit krooni laenu, millest Alvine-Armildel tuleb iga kuu tasuda 700 krooni. Kütte peale kulub praegu kuus 2100 krooni. Alvine-Armilde, kelle abikaasa suri 14 aastat tagasi, arvab, et kahekesi oleks pensionäridel tänapäeval palju lihtsam toime tulla.
«Ma olen väga tänulik, et igal aastal antakse jaanuarikuus see toetus!» ütleb vanaproua, kellel kolme ebaõnnestunud põlveoperatsiooni tõttu on väga raske väljas liikuda. Poes ja turul käivad õetütred ja naabripere.
Teatis tuhandekroonise toetuse kohta on juba tulnud ja see, kuhu raha läheb, on ammu selge: sellest saab pea pool aastat tasuda otsekorralduslepinguga telefoni ja kaabeltelevisiooni eest.
Proua Alvine-Armilde ütleb, et on suur lehelugeja, aga vahel ajavat mõni asi päris vihaseks. «Kuidas saab pensioniraha kasutada millekski muuks kui  pensioni maksmiseks?» küsib ta ja arutleb, et kui meil on majanduslangus, siis miks ei võeta raha reservidest. «Ja mis majanduslangusest me räägime, kui Eesti pakub Lätile 1,8 miljardit krooni?» lisab ta.
Tallinna linna kohta leiab Alvine-Armilde, et see on kenasti hakkama saanud. Toompeal toimuv on tema  sõnul aga vihastamist väärt. «Kuidas ei saa palku kärpida? Ja kui ei saa, siis tuleb põhiseadus ümber teha,» ütleb pensionär.
Tallinnas saab toetust kokku umbes 91 000 inimest.
Toetust makstakse tingimusel, et selle taotleja on rahvastikuregistri andmetel Tallinna linna elanik vähemalt aasta enne toetuse taotlemise aasta 1. jaanuari ning kantud riiklikku pensionikindlustuse registrisse.
Toetuse saamise avaldus tuleb esitada toetuse esmakordsel taotlemisel, samuti isikuandmete muutumisel. See tuleb esitada elukohajärgse linnaosa sotsiaalhoolekande osakonnale enne jooksva aasta 27. detsembrit. Järgmistel aastatel taotlust uuesti esitada ei tule.
Kokku on Eestis üle 295 000 vanaduspensionäri.
——————————————————————-
Pensionäridele pole toetust vaja?

Kui Keskerakond Tallinnas 2002. aastal nimetatud toetuse sisse seadis, seisid kõik teised erakonnad selle vastu.
Nüüd kohtab vastuseisu toetuse maksmisele üsna vähe, aga vastuhääli siiski kõlab. Näiteks kirjutas Reformierakonna liige Talis Kitsing Pealinnale, et   pensionäridele makstav toetus ei tohiks tulla kellegi arvelt.
Tallinna linnavolikogu liige Nikolai Stelmach aga taunis veel eelmise aasta detsembris meedias pensionäride toetuse tõstmist tuhande kroonini. «…näiteks ei saa kaasa minna pensionäride ühekordse toetuse suurendamisega,» lausus Stelmach, andes hinnangut 2009. aasta linnaeelarve sisule.
2002. aastal väljendas toetuse maksmisele vastuseisu toonane Tallinna linnavolikogu esimees, Reformierakonda kuuluv Maret Maripuu. Ta ütles BNS-ile, et ei poolda taolist toetamisaktsiooni.
Sama seisukohta väljendasid nii Res Publica liige ja Tallinna endine linnapea Tõnis Palts kui ka Tallinna Isamaaliidu piirkonna esimees Aimar Altosaar. Altosaare sõnul on nn linnapensioni maksmine selge populism, mis ei taga Keskerakonnale Tallinna eakate absoluutset toetust (valimistel – toim).
Ka endine sotsiaalminister Eiki Nestor lausus toona, et Tallinnal oleks hoopis õigem laiendada sama raha eest pensionäridele osutatavate tasuta teenuste hulka.
——————————————————————-
Miks meile toetust ei maksta!

Kärdla linna elaniku Elfriede Indovi (70) arvates sõltub pensionäridele toetuse maksmine sellest, kes on võimutüüri juures ja mida see seltskond on oma eesmärkideks seadnud.
«Eks see olene ju sellest, kui palju ühel või teisel omavalitsusel raha käsutada on. Aga kord aastas võiks vanureid ikka meeles pidada. Mul oleks küll väga hea meel, kui sellise toetuse saaksin,» leiab Indov ja lisab samas, et oleks valmis andma sama raha inimesele, kes peab veelgi kehvemates oludes toime tulema.
——————————————————————-

Pensionikasvu tuleval aastal ei tule

2007. aastal käis praegune võimuliit valimislubadusena välja, et aastaks 2011 tuleks pension kahekordistada. Plaani järgi tõusnuks keskmine vanaduspension eelmisel aastal umbes 4580 kroonini ja sel aastal jõuaks see 5330 kroonini. 2010. aastaks plaaniti keskmine pension tõsta 6100 ja 2011. aastal 6758 kroonini.
Praeguseks on pilt sootuks teine, kuigi veel eelmise aasta lõpus kinnitas rahandusminister Ivari Padar, et pensionide kallale pole plaanis minna, sest see oleks rumal.
Padar oli sunnitud tõdema, et isegi kui pension 2009. aastal märkimisväärselt kasvab, siis 2010. aastal tõus ilmselt peatub. Põhjuseks käesoleva aasta sotsiaalmaksu vähene laekumine, millest pensioniindeks 2010. aastal sõltub. Vanuritel on abi loota vaid inflatsiooni alanemisest.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.