"Tallinn on vinge koht, sest siin katsetatakse paljusid asju."

Jenni Partanen, Tallinna tehnikaülikooli tulevikulinna professor
Rohkem töötuid saab võimaluse raha teenida (0)
12. jaanuar 2009
Talvel on töötutel tasu eest võimalik aidata linna lume rookimisel.

Tallinna töötutel, kes muid toetusi ei saa, on võimalus teenida väikest elatist avalike tööde tegemisega, linn kahekordistas tänavu selleks ettenähtud rahasummat.

Ametlikus keelepruugis nimetatakse töötute tehtavaid heakorratöid avalikeks töödeks.
Linn suurendas sel aastal avalikeks töödeks ette nähtud summat 700 000 kroonilt 1 200 000 kroonini. «Suurem summa tagab, et vajadusel on olemas raha enamate inimeste töölevõtmiseks ja töötud saavad mingigi teenimisvõimaluse,» ütles abilinnapea Jaanus Mutli.
Töötutele tööd pakkuvad linnaosad esitavad rahataotluse ettevõtlusametile. Kõige agaramalt taotlevad avalikeks töödeks raha Pirita ja Nõmme linnaosa.
Mutli sõnul on linnal vajadus heakorratöö tegijate järele olemas. «Talvel tahaks töötuid rohkem rakendada lume koristamisel kohtades, kuhu masinaga ei pääse,» ütles abilinnapea. «Siin on küsimus muidugi operatiivsuses, paljudel töötutel pole mobiili.»
Avalike tööde tegijate leidmiseks on linnaosadel leping ka tööturuametiga. Tavaliselt suunab amet inimesi tööle nende elukohajärgses linnaosas.
Kui 2007. aastal osales Tallinnas avalikel töödel vaid 102 töötut, siis mullu oli neid juba 214 ehk üle kahe  korra rohkem.
Tööturuameti Tallinna ja Harjumaa osakonna juhataja Siim Sarapuu nentis, et kui headel aegadel ei taha eriti keegi avalikku tööd teha, siis praegu on olukord teine. «Inimesed tulevad küsima, kas on lepinguid sõlmitud,» rääkis Sarapuu. «Eks see ole seotud töötuse kasvuga. Võib arvata et huviliste arv suureneb veelgi. Aastatel 2003 ja 2004, kui oli samuti suur töötus, olid kõik avalike tööde kohad täis. Siis polnud muidugi linnadel nii palju raha soovijate töölerakendamiseks kui praegu.»
Seaduse järgi võivad töötud teha kuni 50 tundi avalikku tööd kuus. «Selline piiratud tundide arv sobib just neile, kes pole harjunud täisajaga tööd tegema,» tõdes Sarapuu. «Kindlasti on see väike abi ka neile, kes ei saa muid toetusi või hüvitisi.»
Pirita linnaosa linnamajanduse osakonna juhataja Merike Kalami jutu järgi rakendavad nemad töötuid peamiselt puhtuse hoidmisel. «Meil on palju riigimetsa, mille eest riik hoolt ei kanna,» selgitas Kalam. «Seal saavad töötud iga päev mitu kilomeetrit ringi jalutada ja prügi koristada. Nad ise ütlevad, et see töö meeldib neile. Talvel on võimalik  ka lund rookida.»
Töötunni eest maksab Pirita 29 krooni. «Töötutele leidub tegevust aasta ringi,» rääkis Kalam. «Oleme püüdnud ajada asju nii, et iga päev oleks paar tundi tööd ja inimesed tunneksid end vajalikuna.»
Nõmme linnaosa rakendab töötuid haljasalade koristamisel, omavoliliselt ehitatud kuuride ja garaažide lammutamisel, tormikahjustuste kõrvaldami­sel ning vajadusel lume lükkamisel.
Nõmme heakorra peaspetsialisti Einar Tamme sõnul maksab linnaosa töö eest 27 kr tunnis, parimad saavad kuni 35 kr tunnis.
«Vajame iga päev avalikele töödele 5-10 töötut,» ütles Tamm. «Anname neile objektid kätte ja kontrollime pisteliselt tööde kvaliteeti.»
Ka Nõmmel saab töötu heakorratöödel osaleda iga päev aasta läbi, piirangud on vaid töötamise aja suhtes.
Mujal Eestis suunavad töötuid vahelduva eduga avalikele töödele vaid kahe-kolme maakonna omavalitsused.
Tööturuameti avalike suhete nõuniku Erko Vanatalu kinnitusel lähevad avalikele töödele tavaliselt inimesed, kes on olnud pikka aega töötud, või nn heitunud. «Avalike tööde tegijail kaob töötutoetus,» nentis ta. «Lühikest aega töötud olnud inimesed eelistavad pigem koolitusel käia kui parki riisuda. Eestis on aga üle 30 000 töötu, kellest 10 00 saab toetust, nii et neid võiks ju rohkem avalikel töödel rakendada.»

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.