"Tallinn on vinge koht, sest siin katsetatakse paljusid asju."

Jenni Partanen, Tallinna tehnikaülikooli tulevikulinna professor
Uimastitest vabaks! (0)
12. jaanuar 2009

• Pea iga kolmas Eesti alaealine on vähemalt korra proovinud kanepit. • Eri mõnuainetega tehakse esmatutvust keskmiselt 12-13-aastaselt. Tallinn tahab kolme aastaga vähendada linnaelanike, eriti noorte uimastitarbimist ligi kolmandiku võrra, nagu ka alkoholi ja narkootikumidega seotud surmade arvu. Tallinn on seadnud endale kolmeks aastaks kõrged eesmärgid alkoholitarbimise ja narkomaania vähendamisel. Värskelt vastu võetud Tallinna alkoholi, narkomaania ja HIV/aidsi ennetamise arengukava aastateks 2009-2012 soovib peatada noorte uimastitarbimise kasvu ning vähendada alkoholi ja uimastite kättesaadavust kümnendiku võrra. See eeldab ka politsei senisest aktiivsemat tegutsemist.

«Alkoholi ja uimastite tarbimist saame vähendada vaid siis, kui kaasame peresid ja kogukonda,» ütleb kauaaegne lastearst, abilinnapea Merike Martinson. «Eriti oluline on vähendada alkoholi tarbimist laste hulgas.»
Martinsoni sõnul seatakse eesmärgiks, et koolides hakataks enam märkama just riskikäitumisega õpilasi. «Soovime, et nende õpilaste uimastisõltuvuse teke avastatakse võimalikult kiiresti, juba algjärgus,» märgib ta.
Üks eesmärke on ka sõltlaste ravivõimaluste parandamine. Tallinn pakub praegugi alkoholi- ja uimastisõltlastele mitmeid abiprogramme, edaspidi on kavas jõuda suurema hulga abivajajateni. «Näiteks süstlavahetusprogrammides peaks kolme aasta pärast osalema vähemalt 60% kõigist süstivatest narkomaanidest,» ütleb Martinson. Igale teisele raviprogrammi läbinud sõltlasele tagatakse süsteemne rehabilitatsiooniprogramm, ka on eesmärgiks võetud, et vähemalt pooled ravil käinuist oleks hõivatud (õppe)tööga.
Tallinna lastehaigla psühhiaatriateenistuse juhataja Anne Kleinberg peab eriti teravaks alkoholiprobleemi, seda ka laste ja noorte hulgas. «Meil kujutatakse ette, et narkootikumid on noorte hulgas põhiprobleem. Hullem on aga see, et nad joovad tohutult palju,» ütleb ta.
Kleinberg leiab, et Tallinnas soodustab alkoholismi ja narkomaaniat suurlinlik anonüümsus – inimesed elavad kõrvuti korterites, aga ei tunne üksteist nägupidigi, rääkimata sellest, et teada, millega naabrimees või -naine tegeleb.
«Üheks võtmesõnaks alkoholismi ja narkomaania ennetamisel on kogukonna sidusus, mis Tallinnas on paraku suhteliselt madal,» nendib Kleinberg. Selles suhtes saab iga kodanik ka ise üht-teist korda saata. «Stockholmis on lapsevanemad organiseerunud sel moel, et panevad ühtmoodi vestid selga ja lähevad õhtuti tänavatele patrullima,» toob Kleinberg näite. «Kõnnivad koos mööda oma kvartalit ja vaatavad, millega ümbruskonna noored tegelevad, astuvad ligi, teevad juttu. Kui vaja, siis ka sekkuvad. Taoline järelevalve peaks ümbruskonna noortele edastama ühese sõnumi: me jälgime, mida te teete, me tahame tagada turvalisust.»
Oluline koht värskes arengukavas on ka HIV/aidsi levikuga võitlemisel. Eesmärk on, et juhtude arvus saavutatakse kolme aastaga 10%-line langus ning uute HIV-nakkuse juhtude arv 100 000 elaniku kohta jääb alla 30.
HIV/aidsi ravi, rehabilitatsiooni- ja tugiteenused peavad olema aastaks 2012 igale abivajajatele kättesaadavad ja kvaliteetsed.
2008. aastal kulutas Tallinn alkoholitarbimise, narkomaania ja HIV-i leviku tõkestamiseks 13,5 miljonit krooni. Käesoleval aastal eraldatakse ennetustegevuseks ligikaudu sama palju. Lisaks läheb alanud aastal linnaeelarvest 31 miljonit krooni kainestusmaja ehitamiseks ja selle ülalpidamiseks.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.