"Tallinn on vinge koht, sest siin katsetatakse paljusid asju."

Jenni Partanen, Tallinna tehnikaülikooli tulevikulinna professor
Uuring: Toasooja hinnatõus ja töötuse kasv räsib inimeste toimetulekut (0)
12. jaanuar 2009

Pea iga kolmandat tallinlast on juba puudutanud mõne lähedase inimese töökaotus või töövõimaluste vähenemine, selgub OÜ Faktum Ariko uuringust, mille tulemusi lahkab politoloog Anu Toots.

Vaatamata ülioptimistlikele juttudele Eesti majandusliku elujärje kosumisest ja koguni Euroopa viie jõukama riigi hulka jõudmisest pole lühiajalise majandusedu vilju inimeste sissetulekutes oluliselt märgata. 
Peamiseks netosissetuleku tasemeks novembris 2008 oli Tallinnas 4000-6000 krooni leibkonnaliikme kohta kuus. Sellised inimesed moodustasid küsitletuist kolmandiku. Enam kui 10 000 krooni pereliikme kohta teenis vaid kümnendik tallinlastest.
Kesk- ja kõrgklassile iseloomulikult olulised majandusasjad nagu kinnisvara ja aktsiate hinnamuutused pole suurema osa tallinlaste toimetulekut mõjutanud. Kuna enamiku linlaste sissetulekud püsivad tagasihoidlikul tasemel, siis määravadki hakkamasaamise väga argised ja vältimatud kulutused nagu toit ja kommunaalkulud.

Kaks kolmest hakanud säästma

Kaks kolmandikku tallinlastest tõdes, et nende pere on paaril viimasel kuul pidanud oma väljaminekuid rangemalt kaaluma ja kokku hoidma.
Ootuspäraselt lööb majanduslangus kõige tugevamalt madala, kuni 4000-kroonise sissetulekuga perede pihta. 63% nendest on pidanud oma väljaminekuid oluliselt koomale tõmbama.
10000-12000-kroonise kuusissetulekuga inimesed on reeglina pidanud oma kulutusi vaid veidike koomale tõmbama. Kõrgeimas, üle 12 000 krooni teenivas rühmas leidub aga iga tarbimisstiili esindajaid. On neid, kes kulutavad täna rohkem kui varem, aga ka neid, kes tunnistavad, et pidid kulutusi oluliselt kärpima. Nii et suu tuleb seada sekki mööda, nagu ütleb vanarahvatarkus.
Kuna toidukaubad moodustavad perede eelarves kaaluka kuluartikli, siis ongi kärpeid tehtud just siin. Pea pooled leibkonnad on tagasi tõmmanud ka kulutusi riietele ja jalatsitele. Lisaks selgub, et näiteks raamatute ja kultuuriürituste piletite pealt hoiab kokku 31%, interneti ja TV-teenuste pealt aga ainult 3%. Niisiis eelistatakse kultuuri tarbimises odavamaid mooduseid, mis avaldab oma mõju ka tarbitava sisule ja ampluaale.

Soojuse hinnatõus tabas valusalt

Seega on ka ootuspärane, et tervelt 76% linlaste perede toimetulekule on avaldanud mõju toasoojuse hinnatõus. Aasta tagasi oli kütte kallinemine toidukaupade järel toimetulekut raskendavatest tegurite seas teisel kohal.
Samuti tunnetas novembris, mil euribor oli viimaste aastate tipptasemel, laenuintresside survet oma pere toimetulekule 27% ehk enam kui veerand vastajaist. Ent novembris polnud oht tööd kaotada või madalamale palgale sattuda nii terav kui praegu.
Kodulaenu on võtnud enamasti noored, 30.  eluaastates inimesed. Nii ongi eluasemeintressid ainus toimetulekutegur, kus arvamused vastajate vanuse järgi selgelt eristuvad.
25-34-aastastest tõdevad koguni pooled, et laenuintresside tõus on nende elujärge kahjustanud, 35-54-aastaste hulgas on selliseid kolmandik ja  pensionäride seas vaid 7%.
Kahe-kolmekümneaastaste inimeste olukorra muudab järgmistest vanuserühmadest tõenäoliselt kriitilisemaks mitu asjaolu. Nende tööelu pole veel kuigi pikalt kestnud ja kindel, mis võib tähendada madalamat palka. Teiseks sünnib just selles vanuses inimeste perre laps,  tuues rõõmu kõrval paraku kaasa ka majandusliku heaolu vähenemise.

Muulaste majandusseis veel raskem

Ja kolmandaks, noored laenuvõtjad pole veel jõudnud koguda sääste, mistõttu omafinantseering jääb minimaalseks ja laenuosa vastavalt kõrgemaks. 
Mõnes mõttes sarnaneb noortega ka venekeelsete elanike majanduslik olukord. Vene keelt kõnelevad  vastajad olid eestlastest märksa enam tunnetanud laenuintresside kasvavat survet, mis on seletatav nende madalama sissetulekuga ja suurema ebakindlusega tööturul.
Ka muudes uuritud küsimustes torkab silma, et just Lasnamäe ja Põhja-Tallinna elanikke on majanduskriis enam räsinud. Näiteks kui töökohaga toimuv ehk koondamine või osalisele tööajale üleviimine on mõjutanud eestlaste leibkondadest pea iga viiendat (17,4%), siis venekeelsete leibkondade hulgas on sama protsent juba 38,9.
Samuti on muulased eestlastest palju rohkem hakanud kokku tõmbama kulutusi toidule. See, et toasoojuse hinnatõus ja töökohaga seonduv mõjutab eriti venekeelseid inimesi, võib omakorda tekitada teravaid sotsiaalseid pingeid.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.