"Tallinn on vinge koht, sest siin katsetatakse paljusid asju."

Jenni Partanen, Tallinna tehnikaülikooli tulevikulinna professor
Maarja-Liis Arujärv: ühe kriisi hinnast (0)
19. jaanuar 2009
Maarja-Liis Arujärv

Hinnad kontrolli alla! See on radikaalne mõte, millega on välja tulnud koguni peaministri majandusnõunik Aare Järvan. Kuigi riigil pole ikka veel mingit selget majandusplaani, on see siiski väljaütlemine, mida veel mõni aeg tagasi poleks uneski oodanud.

Samas – kuidas siis nii, et seni oli igasugune riiklik hindade kontroll justkui pärispatt, aga nüüd, lausa üleöö, on see justkui lubatud? Kus varem nende mõtetega oldi?
Naljakas on ka näha, kuidas äri- ja poliitiline eliit hakkab täna – otsesõnu öeldes – oma sõnu sööma. Nüüd, kui häda käes, ei ütleks keegi ettevõtjatest ära riigi abikäest ehk teisisõnu aktiivsest riigist. Samas nõudis äri­eliit hiigelsuurte kasumite aegu vaid madalamaid makse ja lihtsamaid mängureegleid, mida riik ka lahkesti võimaldas.
Valedest loosungitest loobumine on muidugi tervitatav. Isegi siis, kui see tuleb liiga hilja. Sest ehk jõuame kriisiaja kaudu lõpuks valusa tõdemuseni, et riik ei saa olla vaid passiivne pealtvaataja.
Ent kriisi pole ikkagi võimalik lahendada, kui ei hinnata õigesti selle põhjuseid ega osata arvutada selliste kriiside hinda.
Näiteks Briti teadlased arvutasid hiljuti välja, et pärast NSV Liidu lagunemist toimunud masserastamine oli sõna otseses mõttes tappev. Privatiseerimise tagajärjel tekkinud töötus suurendas meeste suremust lausa 42%.
Samas võib ka täna küsida, mitu hindamatut inimelu see järjekordne kriis meile maksma läheb, isegi kui jätame otsesed rahanumbrid kõrvale.
Et kehtivaid mängureegleid muuta ja riigi aktiivsust suurendada, selleks läheb vaja Heraklese jõudu. Näiteks juba erastatud ettevõtete lepingute muutmine või lausa nende taasriigistamine on pea võimatu või igatahes väga kallis. Raha meil ju pole.
Praegu paistab juba kaugele ka riigi plaan veeretada kriisi tagajärjed omavalitsuste õlgadele – olgu selleks või pensionide kojukande probleemidega tegelemine. Riik teab ülihästi, et töötuks jäänud ja abi vajav inimene läheb enamasti oma linnaosavalitsusse, mitte Toompeale rusikaga vehkima. Linna hoolekandetöötajad püüavad loomulikult teha, mis nende võimuses. Tallinn on ka välja töötamas täiendavat kriisimeetmete paketti, et inimeste olukorda leevendada.
Ometi peaks lisasummasid kriisiga toime tulemiseks – ka linnadele-valdadale – leidma ikka valitsus. Ja seda kiiresti.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.