"Kui vanasti said inimesed tänaval petta, siis nüüd internetis."

Joosep Kaasik, Põhja prefekt
Muusikute ja balletitantsijate kasvulavad ootavad juba aastaid põhjalikku remonti (0)
19. jaanuar 2009

Kuigi kõik Tallinnas asuvad riigikoolid on saanud seni kapitaalremondist vaid unistada, tahab riik võtta keskharidust andvad õppeasutused oma haldusalasse, kärpides samal ajal hariduseelarvet.

 

Haridusminister Tõnis Lukas teatas, et juba lähemas tulevikus võib sulgemine oodata pooltsadat gümnaasiumi. Vabanevad õpetajad viiakse üle põhikoolidesse ja kutseõppeasutustesse, et parandada seal hariduse kvaliteeti. Riik hakkab ise reguleerima gümnasistide arvu.
Praegu on üle Eesti vaid 31 üldhariduskooli riiklikud, ülejäänud kuuluvad linnadele-valdadele. Tallinnas kuulub riigile kolm kooli – Tallinna Balletikool, Georg Otsa Muusikakool ja Vabaduse puiesteel asuv Tallinna Muusikakeskkool, mis on   ainus muusikalist süvaõpet andev keskkool Eestis. Selle õpilased, enamik Eesti tuleviku tippmuusikutest, võivad samas üksnes kadestada oma remonditud koolides õppivaid eakaaslasi. Näiteks Tallinnale kuuluva Kunstigümnaasiumi õpilasi, kes saavad pärast aastaid kestnud ja 62 miljonit krooni maksma läinud remonti õppida igati nüüdisaegsetes tingimustes.

Lapsed külma käes

Riigile kuuluv muusikakeskkool on aga viimase kümne aasta jooksul pidanud leppima vaid riigi lubadustega ehitada koolile uus hoone.
Kuigi Tallinna muusikakeskkooli direktor Timo Steiner hindab kooli seisundit rahuldavaks, pidid õpetajad juba 2004. aastal päästma muusikainstrumente majas valitseva külma käest. Klassides töötasid pidevalt lisaküttekehad, mis tõstsid temperatuuri vähemalt 14 kraadini – nii sai kas või 20-minutilisi tunde läbi viia.
Tõsi, aasta hiljem vahetati koolil aknad ja remonditi söökla, kuid lubatud kapitaalremondist jäi asi kaugele.
Sellest, et muusikakeskkool vajab uut hoonet, räägiti juba 2002. aastal. Kokkuhoiu mõttes tehti ettepanek ühendada kolm kooli. Muusikakeskkooliga oleks liidetud balletikool ja Otsa-nimeline muusikakool, kus samuti pole ammu remonti tehtud. Viis aastat tagasi teatas haridusministeerium, et on valmis kulutama ehitusele 200 miljonit krooni. Puudu jäi vaid valitsuse nõusolek.
Nüüdseks on kinnitatud, et hoone kerkib 2011. aastal Pärnu mnt ja Liivalaia tänava nurgale polütehnikumi kõrvale ühiselamu, amortiseerunud staadioni ja garaažide asemele. Hoones saavad olema nii õpperuumid kui ka kolme õppeasutuse ühiselamu. «Käimas on detailplaneerimine,» kinnitas Steiner.

Kõiges on süüdi kriis?

Raha uue hoone ehitamiseks pole veel eraldatud ja selle aasta eelarves ehitust ette nähtud pole. Steineri sõnul loodab ta, et äärmisel juhul vähemalt 2012. aastal võib kool uude hoonesse sisse kolida. Majanduskriis sundis aga valitsust rahakotiraudu koomale tõmbama. Haridus- ja teadusministeeriumi kinnitusel on munitsipaalkoolidele mõeldud vahendeid kärbitud mulluselt 250 miljonilt kroonilt 50 miljonile.
Tallinna linn seevastu on tänavu otsustanud kulutada 200 miljonit krooni Lilleküla, Mahtra ja Juhkentali gümnaasiumi ning 53. keskkooli rekonstrueerimiseks.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.