“Elus ja maadluses ei tule midagi lihtsalt, tööd peab tegema.”

Epp Mäe, maadleja
Targad tahvlid jõudsid koolidesse (0)
19. jaanuar 2009
Arvutist pärit ja tahvlile kuvatavatele kujunditele saab teha ise täiendusi kas või näpuga joonistades ja kirjutades.

Sellest nädalast saavad paljud Tallinna lapsed otse näpuga tahvlile joonistada, sest koolidesse saabuvad arvutiga ühenduses olevad puutetundlikud ekraanid.

Hariduslikel eesmärkidel loodud Notebook tarkvaraga Smart Board puutetundlikud tahvlid on seni olnud kasutuses vaid mõnes Tallinna koolis. Ajaleht Pealinn käis uurimas, kuidas õppetöö nende imevidinatega sujub. Tallinna Reaalkooli 2. klassi lapsed tegid just matemaatikaülesandeid. Õpilased puudutasid käega tahvlil olevaid täringukujutisi, mille peale need «veerema» hakkasid. Teised õpilased said aga kokku arvutada, mitu silma viie täringu peale kokku tuli.
«Meile meeldib Smart tahvel väga, sest seal saab otse näpuga joonistada,» ütles üks tüdrukutest. «Arvutamine ja kujundite joonestamine on selle tahvliga palju põnevam.»
Ka sama klassi poisid leidsid, et pidevalt muutuv pilt tahvlil teeb õppimise põnevaks. «Koolides, kus seda tahvlit ei ole, õpilased ilmselt magavad loodusõpetuse tunnis,» ütles üks neist.
Geograafiaõpetaja Piret Karu sõnul mõjus esimest korda tahvli nägemine talle ehmatavalt, aga võõristus kestis vaid ühe päeva. «Tegelikult pole arvutioskajal tahvlit raske kasutada,» rääkis Karu. «Loodusainetes on tahvel täiesti asendamatu, matemaatikas sobib ruumiliste kujundite õppimisel. Seda saab kasutada ekraanina, kuid asju tahvlil saab ka liigutada. Kohe ekraani peal saab teha muudatusi, ilma et peaks olema arvuti taha aheldatud. Slaidid saab panna käega liikuma ja neid täiendada. Teavet saab juurde kirjutada või joonistada kas pliiatsi või sõrmega.»
Karu julgustab teisigi õpetajaid elektroonset tahvlit kasutama. «Tunni ettevalmistamine võtab küll kauem aega, kuid samas on tund läbimõeldum ja efektiivsem,» selgitas ta. «Ma ei pea midagi kustutama, ja ka kriiditolm jääb ära.»
Esialgu matemaatika õppeks
Sel nädalal saavad kõik Tallinna koolid peale lasteaed-algkoolide endile tehnikakomplektid, mis koosnevad videoprojektorist, dokumendikaamerast ja interaktiivsest tahvlist.
Kokku saavad koolid 80 tahvlit, 120 dokumendikaamerat ja 230 projektorit. Igale põhikoolile on mõeldud üks tehniliste vahendite komplekt. Gümnaasiumid saavad kokku kaks dokumendikaamerat, kümnele gümnaasiumile, kus on üle 800 õpilase, on aga ette nähtud  kaks tahvlit.
Praegu on koolides olnud kasutusel 165 interaktiivset tahvlit ehk kaks-kolm  tahvlit kooli kohta. Projektoreid on 436 ehk keskmiselt kuus-seitse projektorit kooli kohta. Dokumendikaameraid pole linn varem koolidele ostnud, nii et kui neid kusagil on, siis on need ise muretsetud.
Tallinna haridusameti vanemspetsialisti Eve Aseri kinnitusel on komplektid esialgu mõeldud matemaatikaõpetajatele. «Möödunud aasta, kui linn vahendite ostmiseks hanke korraldas, oli matemaatika-aasta,» selgitas Aser. «Tehnilised vahendid muudavad õpetaja töö lihtsamaks ja õpilasele huvitavamaks.»
Seadmeid kasutades kaob õpilastel ka materjalide paljundamise vajadus, neid saab projitseerida kõigile korraga nähtavale ekraanile.
Dokumendikaamera all saab näiteks õpilaste vihikud kõigile nähtavaks teha, et siis üheskoos seal leiduva ülesande tulemusi analüüsida ja kogu klassiga nende üle arutleda.
Interaktiivsed tahvlid võimaldavad õpilastel õpetaja poolt arvutis tehtud ülesannet lahendada nii, et tehtud muudatused salvestuvad ka õpetaja arvutis.
Arvutis eelnevalt ette valmistatud dokumenti saab tahvlil teha muudatusi – lisada uusi asju markerite või kas või näpuga.
Videoprojektori abil saab õpetaja näidata arvutist näiteks fotosid, slaide ja õppefilme.
Õpetajatele vajadusel koolitused
Reaalkooli direktori Gunnar Polma kinnitusel on ka dokumendikaamerad igati vajalikud. «Kui materjal on paberkandjal, on ebaefektiivne lasta seda tunnis ringi käima,» selgitas ta. «Tänu kaamerale võib õpetamisel kasutada ehtsat lõhnavat ja katsutavat raamatut, ilma et peaks seda iga hetk sisse skännima.» 
Reaalkool on seni dokumendikaameratena kasutanud tavalisi väikseid kaameraid.
Aseri sõnul ootavad õpetajaid vajadusel ka koolitused, kuidas tehnikat kasutada. Reaalkoolis on õpetajatele uute seadmete ja tarkvara selgekstegemiseks ametis infojuht-haridustehnoloog.
Aser ütles, et linnal on plaanis 2009. aastal õppevahendeid juurde osta, et sel viisil teisigi õppeaineid toetada. «Sel aastal on kavas toetada loodusainete – bioloogia-, geograafia-, füüsika- ja keemiaõpetajaid,» lisas ta. «Milliseid vahendeid me ostame, selgub pärast  õpetajate hulgas korraldatud küsitlust. Ostud matemaatikaõpetajatele oli nende endi soov.»

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.