“Elus ja maadluses ei tule midagi lihtsalt, tööd peab tegema.”

Epp Mäe, maadleja
Toetused aitavad raskel ajal hinge sees hoida (0)
19. jaanuar 2009
Viimase aastaga on märkimisväärselt kasvanud tööealiste toimetulekutoetuse taotlejate arv.

• Tallinnas kasvas toimetulekutoetuse saajate arv detsembris ligi 40%. • Kriisiajast hoolimata pole riik toimetulekutoetuste summat eelarves suurendanud.

Koos töötuse kasvuga suureneb päev-päevalt ka äärmises kitsikuses elavate inimese arv. Kui inimesele jääb pärast üüri maksmist kätte alla tuhande krooni kuus, võib ta küsida toimetulekutoetust. 
Linnaosade sotsiaalhoolekande osakonnad maksavad välja nii riiklikku toimetulekutoetust kui ka Tallinna linna erinevaid toetusi.
Kristiine linnaosa sotsiaalhoolekande osakonna juhataja Eerika Rahuoja  sõnul on inimesel endal üpris keeruline välja arvestada, kas tal on õigus toimetulekutoetusele. Selle väljaselgitamiseks peaks inimene pöörduma elukohajärgse linnaosavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonda.  «Arvata võib, et lisaks on neidki, kes ikka veel ei tea, kuhu abi saamiseks pöörduda,» lisab ta.

150 töötut päevas

«Näiteks 29 500 elanikuga Kristiine linnaosas on 45 peret, kes saavad toimetulekutoetust, aga  toimetulekuraskustes inimeste arv on kindlasti palju suurem,» räägib Rahuoja. «Arvestades asjaolu, et iga päev tuleb Tallinnas juurde juba ligi 150 töötut, on kindel, et märkimisväärselt kasvab ka rahalisse raskustesse sattunute arv. Kindlasti tähendab üldine töötuse kasv, et ka toetuse taotlejate arv suureneb.»
Tallinna abilinnapea Merike Martinsoni sõnul kasvas Tallinna linnas riikliku toimetulekutoetuste saajate arv juba möödunud aasta detsembris märkimisväärselt, mõnes linnajaos isegi kuni 40%.
Toimetulekutoetust saav töötu tallinlanna, kuueaastase poja ema Liana tõdeb, et   toetusrahadega on väga keeruline ära elada. Naine pole juba rohkem kui aasta aega tööl käinud ja tema sissetulekuallikateks ongi toimetulekutoetus, lapse puudetoetus ja  lapsetoetus. Arvete maksmiseks kulub peale tal kuus 2500-2700 krooni.
«Endale ostsin viimati riideid vist kolm aastat tagasi,» nendib Liana. Enamuse asju riidekapis on ta emalt või sõbrannadelt kingiks saanud. Suuremat muret tunneb Liana jalanõude pärast – poeg peab kandma ortopeedilisi jalanõusid, mis on väga kallid, aga nende pealt Liana kokku hoida ei taha. «Olen kõik kingad-saapad hankinud siis, kui poodides on kõige suuremad allahindlused,» nendib naine.
Igakuiste toetuste summa on 3300 krooni. Lihtsa arvutuse  tulemusena selgub, et toidu-riiete-ravimite-olmekaupade peale jääb Lianal heal juhul 800 krooni kuus.

Vaja rohkem toetusi

«Riigi seatud toimetulekupiir on väga madal ja meie arvates ei ole võimalik ainult toetustest ära elada,» tõdeb Rahuoja. 2008. aastal sai Tallinna toimetulekutoetust 1100 peret.
Samas leevendavad paljude inimeste olukorda kindlasti linnaeelarvelised toetused, mida on mitut liiki. Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuameti hoolekandeosakonna peaspetsialist Ljudmilla Leius leiab, et toidu ja teenuste hindu arvestades  on kehtiv toimetulekupiir liiga madal. «Mina ei tea, kuidas sellest ära elada,» on Leius nõutu. «Kuidagimoodi saab selle raha eest söödud ja  humanitaarabipoodidest riided selga. Aga jalanõudega on juba raskem. Kõige hullem on olukord lastega peredes. Kooliealisele on vaja sõidukaarti, kooliasju – kõik see maksab.»
Riik pole hoolimata kriisiajast toimetulekutoetuste summat sentigi suurendanud. Kui mullu oli see 100 miljonit krooni, siis täpselt sama summa on ette nähtud ka tänavuses eelarves.
———————————————————————-

Tallinnal palju erinevaid toetusi

Ka Tallinna linnal on terve hulk toetusi nii lastele, eakatele kui ka peredele, mis on samuti seotud sissetulekuga, kuid mille taotlemise tingimused on pisut teistsugused kui riikliku toimetulekutoetuse taotlemise puhul. Ka need määratakse materiaalselt vähekindlustatud isikutele, ent erinevus on selles, et need toetused ei ole seotud toimetulekupiiriga, vaid palga alammääraga. Linnatoetusi saavad taotleda isikud, kelle netosissetulek esimese pereliikme kohta on väiksem kehtivast palga alammäärast ja iga järgmise pereliikme kohta väiksem kui 80% kehtivast palga alammäärast. 2008. aastal said toetust pered, kelle sissetulek oli: üheliikmelisel  perel alla 4350 kr, kaheliikmelisel alla 7830, kolmeliikmelisel alla 11 310, neljaliikmelisel alla 14 790 kr jne.
Toetuse taotleja esitab sotsiaalhoolekande osakonnale kirjaliku avalduse, milles põhjendab toetuse saamise vajadust, ja kulutusi tõendavad dokumendid.
Toetust on õigus taotleda kolme kuu jooksul pärast sündmust, millega seoses toetust taotletakse.
Toetuse suurus sõltub linnaosale eraldatud rahasummast, toetuse piirmäärast, perekonna sissetulekust, varanduslikust seisust, eluasemekuludest ning taotleja konkreetsest vajadusest. Näiteks maksab linn eraldi toimetulekutoetust lastele, eakatele ja töötutele (vastavalt 2000, 1000 ja 1200 krooni aastas), toetust puudega lapsele rehabilitatsiooniteenuse hüvitamiseks, abivahendite soetamise osaliseks hüvitamiseks, toetust retseptiravimite osaliseks hüvitamiseks, laste huvi ja sporditegevuse seotud kulutuste hüvitamiseks jm puhul.

Toimetulekupiiriks on 1000 krooni

Toetuse taotlemiseks tuleb iga kuu uuesti avaldus esitada.
Riigikogu on kehtestanud toimetulekupiiriks üksi elavale inimesele ja perekonna esimesele liikmele 1000 krooni kuus, millele iga järgneva pereliikme kohta lisandub 800 krooni. Nii et kui neljaliikmelisel perekonnal jääb pärast kommunaalkulude tasumist kuu peale kulutamiseks alla 3400 krooni, on tal õigus taotleda toimetulekutoetust.
Toimetulekutoetuse arvestamise aluseks on üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmise kuu netosissetulek – raha, mis reaalselt kätte saadi. Selle hulka ei arvata teatavaid ühekordseid toetusi riigi või kohalikust eelarvest.
Toimetulekutoetuse väljaarvutamine on keerukas: sissetulekust arvestatakse maha jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluruumi alalised kulud, kuid eluasemekulusid arvestatakse üksnes normpinna ulatuses – 18 m² üldpinda iga pereliikme ja sellele lisaks 15 m² perekonna kohta.
Neljaliikmelise pere normpinnaks on seega 87 m². Eluruumis üksinda elavate pensionäride normpinnaks võib arvestada kuni 51 m². Kui elamispind on suurem kui normpind, peab inimene lisaruutmeetritelt tulevad kommunaalkulud ise kinni maksma. See tähendab, et kui üksi elaval inimesel on korteripinda üle 33 m2, siis isegi pärast toimetulekutoetuse saamist ei saa talle tuhandet krooni mingil juhul kätte jääda. Toimetulekutoetus määratakse jooksvaks kuuks, selle saamiseks tuleb iga kuu hiljemalt 20. päevaks esitada sotsiaalhoolekande osakonda avaldus. Tagasiulatuvalt toetust ei maksta.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.