"Tallinn on vinge koht, sest siin katsetatakse paljusid asju."

Jenni Partanen, Tallinna tehnikaülikooli tulevikulinna professor
Tondipoiste ausammas tõuseb tuhast (0)
19. jaanuar 2009
Sõjakooli kadettide mälestussammas originaalkujul 1929. aastal.

Tondi sõjakooli kadetid korraldasid sõjaeelse Eesti Vabariigi aegadel hukkunud sõpradele mälestusmärgi püstitamiseks hipodroomil pidusid ja loovutasid osa oma väikesest palgast.

1924. aastal üritasid kommunistid riiki pöörata. 1. detsembri varahommikul ründasid mässulised ootamatult muude objektide hulgas ka Tondi kasarmutes asunud sõjakooli. Kooli ohvitserid ja kasvandikud lõid mässajate kallaletungi tagasi. Siiski langes võitluses neli sõjakooli kadetti: Aleksander Tomberg, August Udras, Arnold Allebras ja Aleksander Teder. Haavata said kadetid Pesur, Mölder, Saulep, Jakobson, Steinpick, Dreimann, Hanni, Stamm, Eckbaum ja Mikk.
Aasta pärast mässu meenutas ajakirjas Sõdur Tondi sõjakoolis toimunut kadett, kes märkis oma nime vaid initsiaalidega R.T.
«Pole unustatav 1. detsember 1924 a. Eluõhtuni püsivad mälestuses selle kurbpäeva sündmused neil, kes seisid sel asjal lähedal ja kellel isamaa saatus kallis.
Esmaspäeva varahommikul on elamutes vaikne öörahu. II ja tehnilisväe kadettide magamisruumis puhkavad kõik kadetid – ees ootab ju tööpäev. Ärkvel püsib ainult hoolas valvur. Tasased kellalöögid märgivad puhke lõppu, juba ärkavad mõned, kellel põgusam uni.»

Roimarid mängisid ülemusi

«Korraga avaneb magamisruumi välisuks, sisse astuvad ülemusena ja sõduritena riietatud roimarid, kes omas verejanus ei hinda inimelu.
Valvur tõttab valeülemusele vastu — teenistuse kord nõuab. Raksatab püstol ja esimesed kuulid tabavad valvurit. Surmavalt haavatud, arusaamatuses hüüab valvur «Üles!» ja langeb teadmisega, et «olen oma kohuse täitnud».
Ikka ragisevad püstolid, kärgatavad käsigranaadid. Relvade järele tõttavad kaitsetud, alasti kadetid. Asjata: relvade tuba on vaenlase võimuses. Ei sure aga mõte, et veel pole otsas kõik. Igaüks katsub vastupanu luua, mis relvata aga mõttetu. Jäledad vandesõnad lendavad mõrtsukate suust – nende kuulid ei taba vist küllaldaselt, käsigranaadid ei täida oma otstarvet.
Pea on ruum tühi. Kuuldub vaid haavatute ohkeid ja hüüdeid. «Tasuge vennad, veri nõuab vere hinda!» kõlab surija viimne hüüd.
Vaenlane taganeb, juba on kadetid relvastatud. Abi tuleb ka naaberüksusest. Esimene appiruttaja langeb raskelt haavatuna, vaenlase kuul läbistanud ta rinna.
Sõdurid tegutsevad energiliselt ja tabavad osa kallaletungijaid. II ja tehnilise kompanii ruum mõjub aga tule valgusel lausa koleduse pildina. Suured loigud verd, verised, segipaisatud voodid. Kättemaksu, viha-puna katab vaatajate palgeid. Langenud kaasvõitlejad, sõbrad, noored, kelledes põles elutuli. Nüüd kustunud.»

Mälestusmärk tuli võimas

Ellu jäänud kadetid jätkasid rahulikult õppetööd. Et aga tulevastele põlvedele jäädvustada langenud kangelasi, algatas sõjakool langenud kadettidele mälestussamba püstitamise.
Raha mälestusmärgi jaoks sai kool annetustest, korjandustest ja kadettide vabatahtlikust osamaksust. Samuti peamiselt hipodroomil aset leidnud sõjakooli korraldatud pidudest 1927., 1928. ja 1929. aasta kevadel. Ausamba ümbruse seadsid mälestusmärgi jaoks valmis sõjakooli üksused ise.
Mälestusmärgi kavandas tuntud kujur Amandus Adamson, selle kujud valati Itaalias. Samba aluse valmistas kiviraiuja Jürgens Eestis. Mälestussammas sai nurgakivi 17. mail 1928, selle avas riigivanem Jaan Tõnisson sama aasta 16. septembril. Valminud monument oli üks võimsamaid mälestusmärke Eestis.
Samba vundamendi läbimõõt oli 20 meetrit ja graniidist posti kõrgus üle kaheksa meetri. Mälestusmärk kujutas kadetti, kes hoiab põlvel oma haavatud sõpra. Tollases vääringus maksis mälestussammas 17 590 krooni.
Teine kadett, kes märkis enda nimeks vaid R. Tn, meenutas ausamba ehitamise mõtte väljakäimist. «Kell 5.27. läbistavad sõjakooli üksuste magamisruume korrapidajate hüüded «Üles, häire! — Üles!». Välgukiirusega hüppavad kadetid voodist välja, riietuvad nobedasti, haaravad püssid, kuulipildujad ja laskemoona. Kaks ja pool minutit hiljem on terve sõjakool õues, nelinurgana üles rivistatud.
«Sõjakool – valvel!» ilmub platsile õpeasutuste ülem kolonel Rink. Lühikeses kõnes mälestab ta ohvreid, sündmustikku, tagajärgi ja sõjakooli kasvandikkude kohuseid.
Järgmisena kõnelev sõjakooli ülem kolonelleitnant Rüütel kutsub üles sõjakooli langenute mälestuse jäädvustamiseks mälestusmärgi ehitamisele. Kõne lõpul koonduvad üksused oma ülemate ümber ja otsustavad ühiselt anda osa oma vähesest palgast, kuni kooli lõpetamiseni. Mälestussamba ehitusele on alus loodud.»

Ausammas valmib Tallinna päevaks

1941. aastal hävitasid vene sõjaväelased mälestusmärgi. Nüüd on Tallinna linnavalitsus otsustanud selle taastada. 11. septembril 2008 valmis skulptor Jaak Soansi juhtimisel vanade fotode põhjal Tondipoiste ausamba makett. Taastatud ausammas peaks avatama 15. mail 2009 ehk järgmisel Tallinna päeval endises asukohas praeguse Audentese Rahvusvahelise Ülikooli peasissekäigu ees. Monumendi taastamisele kulub tänapäeva vääringus 5,5 miljonit krooni.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.