“Elus ja maadluses ei tule midagi lihtsalt, tööd peab tegema.”

Epp Mäe, maadleja
Harjutuste abiga tööellu tagasi (0)
26. jaanuar 2009
Tööharjutusel osalejad hakkavad käteosavust lihvima savitöökojas.

Kopli töötute aktiviseerimiskeskus püüab inimesi taas töörutiiniga harjutada, pakkudes neile ka tasuta sooja sööki, bussisõitu ja isegi väikest stipendiumi.

Kuigi pikaajaliste töötute (tööta aasta ja kauem) arv on viimase viie aastaga märkimisväärselt vähenenud, võib ette näha, et lähiaastatel nende hulk taas kasvab. Seega on pikaajaline töötus jätkuvalt probleem ning Koplisse loodud töötute aktiviseerimiskeskus püüab selliseid inimesi uuesti nö ree peale aidata.

«Meie peamine eesmärk on taastada inimese elementaarsed tööoskused,» ütleb tööharjutusteenust pakkuva MTÜ Pro Civitas juht Tiit Ollin. «See tähendab ka töölkäimise harjumuse tekitamist, kollektiivis töötamise oskust, kellaaegadest kinnipidamisharjumust jms.»

Suur osa inimestest, kes aktiviseerimiskeskusesse satuvad, on Ollini sõnul üpris eluvõõraks muutunud, elavad oma kitsas maailmas ega üritagi midagi muuta.

«Me ärgitame neid teistmoodi mõtlema, julgustame omavahel suhtlema,» räägib Ollin. «Õpetame ka esmaseid võtted, kust ja kuidas tööd otsida, mismoodi CV-d koostada või internetti kasutada.»

Kopli tööharjutuskeskusel on kaks asukohta. Lina 5 asuvas endises katlamajahoones hakkab õige pea toimuma praktiline tööharjutus, seal on valmimisjärgus puidu-, metalli- ja savitöökoda.

Põhja-Tallinna linnaosa vanem Eino Tamm, üks projekti initsiaatoreid, loodab puidutöökojast ka tegelikku ühiskondlikku tulu, plaanis on hakata töötlema küttepuid ümberkaudsetele vähekindlustatud peredele.

Koolitus- ja nõustamisruumid asuvad Alasi 4 ja 6 soklikorrusel.

Saab ka hingeabi

Osa tööharjutamise projektis osalevaid inimesi on väga pikaajalised töötud, mõni neist pole iseseisva Eesti ajal tööl käinudki. Ent leidub neidki, kel lihtsalt pole õnnestunud aasta jooksul oma oskustele ja nõudmistele kohast tööd leida. Üks selliseid on projektis osalenud 50-aastane Marika.

«Olin aasta otsa tööportaalide kaudu tulutult tööd otsinud,» räägib ta. «Ettevõtteid, kuhu selle aja jooksul kandideerinud, võib olla sadakond. Neist saatis äraütleva vastuse ainult üks firma, ülejäänud ei vaevunud isegi vastama. Selline suhtumine võtab igasuguse isu kandideerida.»
Kuna Marika polnud endale aasta jooksul tööd leidnud, suunas tööturuamet ta tööharjutusteenusele. «Selline ettevõtmine on neile, kellele töötegemine ja -otsimine on päris võõraks jäänud, kindlasti vajalik,» leiab naine. «Mul on hea meel, et seal osalesin – eeskätt võrratute inimeste pärast, kes seda ettevõtmist veavad, hingeabi sain sealt küll.»

Pikaajalise töötuna on Marikal kohustatud iga kuu korra tööturuametis oma juhtumikorraldaja juures käima, ent naise sõnul ei saa ta sealt piisavalt toetust. «Sa pead seal korra kuus oma nägu näitama, aga sellega kogu kontakt ka piirdub,» mainib Marika, kes nüüdseks on töö leidnud.

Naise jutu järgi on tal tegelikult hea meel, et pidi puutuma kokku ka elu nö teise poolega. «Üks asi on, kui näeme tänaval inimesi, kes toime ei tule,» lausub ta. «Teine asi on olla nende keskel ja kuulata, mida nad räägivad, tabada nende mõttemaailma.»

Tööharjutuskeskusest on seni läbi käinud kolm pikaajaliste töötute rühma, kokku 61 inimest. Neist seitse (11%) on ka töö leidnud. Rühmas on 20 inimest, iga rühm käib koos kolm kuud.

Rühmad on koostatud kõige erinevama taustaga töötutest – segamini eestlased-venelased (vastavalt 37 ja 63%), mehed-naised (69 ja 31%), noored-vanad, nelja klassi haridusega inimestest kõrgharidusega spetsialistideni välja.

Tasuta bussiõit ja arvutid

«Üht kõrgharidusega meest me siia sisse ei lasknud, sest ta põhimõtteliselt ei tahagi sotsialiseeruda,» meenutab Ollin. «Olime nõus võtma ta vastu tingimusel, et ta peseb ennast ära ja anname talle puhtad riided selga, aga sellega polnud mees nõus. »

Tööharjutusel harjutatakse tegevusi, mis ei nõua erialaseid teadmisi, kõik oskused omandatakse tööharjutuse käigus asjatundja juhendamisel.

Ollini sõnul on 55% ajast nähtud ette praktilise töö harjutamiseks (seni peamiselt linna heakorratööd), ülejäänud aeg kulub kombineeritud nõustamisele.

«Oleme tööle võtnud kaks psühholoogi ja viis sotsiaaltöötajat, kes käivad kordamööda loenguid pidamas. Ja kuna inimene tahab individuaalset lähenemist, vestlevad meie töötajad igaühega ka eraldi. Peale selle käib nõu andmas võlanõustaja,» räägib Ollin.

Alasi tänavale on hangitud suur hulk arvuteid, et kõigil tööotsijatel oleks võimalik tööportaalide kaudu oma CV-sid laiali saata. «Meil käib siin küllalt palju inimesi, kellele vaba ligipääs arvutile on midagi erakordset,» nendib Ollin. «Mõni saab siin esimest korda ennast valge inimesena tunda.»
Kõigile töö nö harjutusprojektis osalevatele tööotsijatele tagatakse kohaletulekuks tasuta bussi- või trammisõit.

Lisaks pakutakse tasuta kohvi, teed ja sooja lõunat – kolm korda nädalas praadi, kaks korda suppi. Tööturuameti poolt saavad osalejad stipendiumi vastavalt osaletud tundidele 250 krooni kuus.

Jaanuari lõpus hakkab Tallinnas tööle teinegi töötute tööharjutuskeskus. Uus keskus asub Lasnamäel ja sinna tuleb õmblustöökoda. Tööharjutusteenust pakub mõlema keskuse ruumes Euroopa sotsiaalfondi projekti raames MTÜ Pro Civitas. Rühmad komplekteerib ja suunab tööharjutuskeskusesse tööturuamet.
 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.