"Tallinn on vinge koht, sest siin katsetatakse paljusid asju."

Jenni Partanen, Tallinna tehnikaülikooli tulevikulinna professor
Kõik koolid omanäoliseks (0)
26. jaanuar 2009

• Algklasside õpilastele peaksid koolid looma kogupäevakoole, kus saab huvitegevust harrastada. Kõik Tallinna koolid peaksid muutuma võimalikult omanäoliseks ning hoolitsema mitte ainult õppeedukuse, vaid ka õpilaste sotsiaalse heaolu eest. Et lapsed ei tungleks vaid kogu linna teenindavate koolide uste taga, seisab Tallinna linnavalitsuse poolt heaks kiidetud põhi- ja üldkeskhariduse arengukava aastateks 2009-2014 hea koolide omanäolisuse eest. Tallinna haridusameti üldhariduse osakonna juhataja Viivi Loki sõnul valmistab lapsevanematele muret, et koolide maine ja tase pole ühesugused. «Tegelikult on valdav osa linna põhikoole tugevad, ainult et kõik pole tuntud ehk nende kvaliteet ei paista kaugele välja,» tõdes ta.

 

Ka on Loki jutu järgi levinud lapsevanemate seas väärarusaam, et kui mõnes koolis õpilaste vähesuse tõttu gümnaasiumiosa ära kaob, siis on see kool nõrgavõitu. «Head õpetajad ei tööta alati neis koolides, mis teenindavad kogu linna lapsi,» mainis haridusametnik.

Piirkonna kool võib end ahvatlevamaks muuta näiteks sel moel, et teeb kogupäevakooli, mis pakub õpilastele huvitegevust ka pärast õppetööd. Koolil on võimalik luua õuesõppe nurk või õpetada midagi ebatavalist, näiteks meediat.

Koolide omanäolisuse saavutamine ja õpetajate koolitamine ongi arengukava võtmeteemadeks. Samas näeb kava ette tunnustada rohkem õpetajaid, kes on innovaatilised ja loovad näiteks veebilahendusi ja õppevara.

Väike-Õismäe gümnaasiumi direktori Valve Spiridonovi meelest on ka piirkondlikel koolidel võimalik oma eripära välja tuua ja õppimist huvitavamaks muuta. «Oleme täiendanud oma õppekava valikainetega, arvestades sealjuures õpilaste soovidega,» ütles Spiridonov. «Me pole läinud seda teed, et luua reaal- või humanitaarklassid. Soovi korral võivad õpilased õppida mõnd ainet rohkem, kui on õppekavas ette nähtud. Meil on õpilasi, kes võiksid õpitulemuste järgi pikkade traditsioonidega koolidesse sisse saada, kuid nad on siia jäänud.»

Spiridonovi kinnitusel pole nende koolil õpetajate koolitusrahadest kunagi puudust olnud: «Kui mõni õpetaja on tahtnud end arendada, oleme selleks võimaluse leidnud.»

Arengukava suunab ka koolide arengut, et õppeasutuse asi oleks noore üldine arendamine, mitte ainult õpetamine. Sealjuures on tähtis ka koostöö vanematega.

Abilinnapea Kaia Jäppineni sõnul pole kool tänapäeval ainult õppeasutus, vaid peab tegelema ka sotsiaalküsimustega.

«Sotsiaalpedagoog pole enam mingi haruldus,» nentis ta. Kui õpilasel on kõht tühi, siis ta ei jõua õppida. Kool peab last märkama. Tallinnas on palju koole, kes märkavad, kuid ei presenteeri seda. Seegi on omanäolisus, kui kool suudab pakkuda õppijale igakülgset abi, et too püsiks süsteemis.»

Loki sõnul peavad põhihariduse saama kõik lapsed. «Me ei saa lubada, et keegi meil koolisüsteemist välja langeb. Iga lapse arengut toetavad klassijuhataja ja tugispetsialist. Õpilase erivajadusi, olgu siis andekust, eripära õppimisel või õpiraskusi, tuleb toetada. Muret peab märkama õigel ajal. Klassijuhataja on ses suhtes võtmeisik, sest tema näeb last. Tähtis on õpilase toetamine eri tugisüsteemidega.»

Arengukava pakub välja, et õpilastele, kes vajavad teistmoodi õpet või kellel on õpiraskusi, võiks luua õppenõustamiskeskused, kus nad saavad vanematega koos oma muredele lahendusi otsimas käia. Andekatele õpilastele võiks aga mõnes koolis olla aineklubid, kus nad saavad neile huvi pakkuva alaga süvendatult tegelda.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.