“Elus ja maadluses ei tule midagi lihtsalt, tööd peab tegema.”

Epp Mäe, maadleja
Loomapolitsei hakkab kaitsma (0)
26. jaanuar 2009

1. veebruarist tööd alustav munitsipaalpolitsei loomapatrull hakkab karistama neid loomaomanikke, kes ei täida loomapidamise eeskirju, ohustades niiviisi teiste loomade ja/või kaaskodanike elu ja tervist.

 

«Kõige sagedamini on meile tulnud teateid lahtiselt ringi jooksvatest koertest,» ütles Tallinna munitsipaalpolitseiameti juht Kaimo Järvik. Sagedased on ka juhud, kus järelevalveta koerad ründavad tervisesportlasi.

Aastas saab kodus või tänaval koeralt pureda umbes 700 tallinlast. Lastehaiglasse satub loomahammustuse tõttu aastas keskmiselt 150 last, ning koerahammustus ei parane sugugi kergesti. Koer võib aga ka niisama inimest ehmatada, sest koonu järgi ei oska keegi kindlaks teha, kas tegu on kurja või ohutu loomaga.

Munitsipaalpolitsei menetlusosakonna juhataja Margit Teino sõnul on erilisemad juhtumid, kus järelevalveta jäänud koerad on omavahel purelema läinud ja kaklus lõpeb mõne looma vigaseks jäämisega.

«Põhiline ongi, et koerad ei jookseks omapäi ringi,» võttis Teino kokku peatselt alustava loomapatrulli igapäevatöö peamise ülesande. «Praeguses majanduslanguse olukorras võib aga ka juhtuda, et koer hüljatakse. Näiteks müüakse maja ja jäetakse loom uuele omanikule, kes aga selliselt «kingitusest» huvitatud pole. Ka on paljude lemmikloomade hoidmistingimused väga halvad.»

Mitmed Tallinna avaliku arvamuse uuringud näitavad, et linlased peavad üheks suuremaks probleemiks madalat loomapidamise kultuuri. Et politseil ja keskkonnainspektsioonil pole probleemiga tegelemiseks piisavalt aega ja jõudu, osutus linna loomapatrulli loomine lausa hädavajalikuks.

Loomapolitsei idee üks autoreid, MTÜ Loomade Hoiupaik arendusjuht Rein Kikerpill on veendunud, et hoiupaik koostöös loomapolitseiga suudaks kohe tagada täiskoormuse vähemalt neljale loomapolitseinikule. Esialgu pannakse siiski tööle kaks inimest autoga, kes on väljas vähemalt kaheksa tundi päevas. Järviku sõnul on arvestatud, et vajadusel saab loomapatrullile anda lisajõude.

Loomapatrull, kelle ruumid hakkavad olema hoiupaiga juures, tegutseb nii kaebuste alusel kui ka patrullib regulaarselt üle terve linna, eriti aedlinnades ning parkides ja terviseradadel.

Seni on loomapidamiseeskirjade rikkumise juhtumitega tegelenud linnapolitseinikud. Nädalas on ette tulnud viis-kuus juhtumit. Peale järelevalveta koerte on sageli tulnud tegelda korrusmajade korteritesse üksi jäetud koertega, kes hauguvad ja uluvad, pannes sellega kaaskodanike närvid proovile.

«Suurtes majades tuleb lemmiklooma pidamine ühistuga kooskõlastada,» ütles Järvik. «Sellisel puhul peakski ühistu olema see esimene tasand, kes kodanike rahu eest seisab.»

Ühistu asi on seista hea ka selle eest, et inimesed ei kipuks hulkuvaid loomi toitma, sest toidujäätmed reostavad ümbruskonda, lisaks viib selline käitumine hulkurloomade kolooniate tekkimiseni. Kodutute loomadega toimetulemiseks ei pea neid toitma, vaid helistama loomade hoiupaika.

Muu hulgas on loomapatrulli ülesanne nende inimeste trahvimine, kes oma looma järelt ei korista.

Loomaomaniku maja piirdeaed peab olema selline, mis välistaks lemmiku kodunt ärajooksmise. Samuti peab olema elamu piirdeaial silt, mis teavitab koera olemasolust.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.