"Tallinn on vinge koht, sest siin katsetatakse paljusid asju."

Jenni Partanen, Tallinna tehnikaülikooli tulevikulinna professor
Peatoimetaja veerg: Rahast ja aususest (0)
26. jaanuar 2009

«Vaesus ei ole vaid raha küsimus.» Sellise põrutava pealkirjaga uudise väljastas eelmisel nädalal Maret Maripuu juhitud sotsiaalministeerium. Teates anti ka väiksema sissetulekuga inimestele läbi lillede teada, et neil oleks väga kasulik lihtsalt töökam, vaimselt rikkam ja kõlbelisem olla….

Teade saadeti välja seoses riigi korraldatud vaesusteemalise ümarlauaga. Kui enne selle algust oli lootus, et seal pakutakse välja mingigi reaalne lahendus vaesuse leevendamiseks, siis pärast edastatud sõnumit on selge, et neid lahendusi ei tulegi.

Pigem paljastas riik ilmekalt tõsiasja, et ta ei võta vaesuse teemat ikka veel tõsiselt. Tõsi – sõnumi pealkiri tunnistaks justkui ääri-veeri, et vaesus ikkagi ON raha küsimus.

Samas annab riik sellise teatega selgelt hinnangu, et tegelikult peaks vaesuse «süükoormat» kandma ikkagi tavainimene. Ja selline riigipoolne suhtumine vaesusesse on häbiväärne.

Samuti kipub paratamatult pähe mõte, et äkki oligi ürituse eesmärk anda kriisiajal inimestele teada, et nende vaesumine tuleneb vaid nende valest mõtlemisest. Et vabastada riik juba ette taas viimasestki vastutusest.

Samas tuleks selliste mõtete peale taevast appi hüüda. Kas peaksime tõesti arvama, et palganumber, ausus ja kõlbelisus on otseselt seotud?

Nõrgatasemeliste filosoofiliste udujuttude asemel peaks riik kaardistama meie sotsiaalsüsteemi nõrgad kohad – nö turvaaugud, millest läbi kukkunud inimesi on raske tavaellu tagasi tuua.

Uuringud on ammu näidanud, et rahakott mõjutab Eestis kõike, nii arsti juurde pääsemist, hariduse omandamise võimalusi kui ka muud.

Teiseks – vaesusega tegelemine peab olema riigi esmane töö. Samuti tuleb riigil tunnistada, et vaesuslõksus olevate inimeste aitamiseks läheb vaja reaalset raha, sealhulgas mitte vaid pisku toiduabi jagamise, vaid erinevate teenuste näol.

Aastal 2007. maksnuks vaesusuurijate sõnul absoluutse vaesuse «ärakaotamine» Eestis vaid 700 miljonit krooni. See on kordades väiksem summa kui see, mida oleme õhku lennutanud üksikisiku tulumaksu langetamise ja ettevõtetete maksuvabastustega. Ja kui eelnimetatud otsuste kasutegur on olnud ülimalt kahtlane, siis vaesuse vähendamine toob meile kõigile heaolu juurde. Nii rahalist kui vaimset.

 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.