"Kui vanasti said inimesed tänaval petta, siis nüüd internetis."

Joosep Kaasik, Põhja prefekt
Räämas Kopli liinid saavad peagi korda (0)
26. jaanuar 2009

Kopli liinide vanad hooned renoveeritakse peagi, alale ehitatakse ka 728 uut korterit, lasteaed ja eakate keskus.

Rannapromenaadil vestlevad jalutajad, neist sõidab mööda rulluisutaja. Tervisesportlane tõmbab jõuväljakul lõuga ja lapsed lustivad uhiuuel mänguväljakul. Vanad majad on ilusti korda tehtud, uute elamute katuseterrassidel võtavad inimesed päikest.

Selline võib olla Kopli liinide piirkond mõne aja pärast, kui eelmisel nädalal linnavalitsuses vastu võetud detailplaneering mõne arendaja poolt ellu viiakse. «Kopli liinidest peaks tulevikus saama kvaliteetne elukeskkond,» ütles abilinnapea Taavi Aas. «Sinna kerkivad hea arhitektuuriga uued majad, samas säilitab planeering vanu väärtuslikke hooneid.»

Lammutatakse vaid kõige halvemas seisukorras olevad majad, nagu ka väärtusetud lao- ja abihooned. Näiteks läheb lammutamisele kolm halvas korras palkehitist Sepa tänaval. Nende asemele kerkivad uusehitised järgivad mahult, kõrguselt, katuse kujult ja fassaadimaterjalidelt varasemaid hooneid.

Uued elamud on ehitatud keskkonnasäästlikult ja nende püstitamisel on püütud säilitada võimalikult palju haljastust. Hoonete katusekorrusele võib rajada merevaatega terrasse.

Ühepereelamud ranna äärde

23,13 ha suuruse Kopli liinide ala detailplaneeringu koostas RAAM Arhitektid OÜ, mille arhitekti Alice Laanemägi sõnul tulevad ranna äärde madalad ühepere- ja ridaelamud. «Need paigutuvad tihedalt üksteise kõrval, säilitades siiski privaatsuse,» selgitas Laanemägi. «Nii moodustub nagu majadest vaip. Selline madaltihe vaipmajade planeering on omane Skandinaavia maadele, meile seni eriti mitte. Nende lähedal paiknevad aga suuremad ja pikemad majad, mis vonklevad nagu ussid.» Kopli tänava äärde on kavandatud kaks uut kahekorruselist madala viilkatusega ja heleda krohviga kivihoonet. Hoonetes võiks näiteks paikneda vanurite tugikorterid.

Kuna piirkonnas on vähe teenindusettevõtteid, kerkivad alale mitmed ärikeskused. Praeguse kauplusehoone asemele kerkib uus, kuhu lisaks toidu- ja tarbekaupade poele võib tulla ka restoran. Sepa tänava peatuse kõrvale on kavas ehitada kohvik.

Kodu igale maitsele

Laanemägi kinnitusel kujuneb liinidest looduskeskne terviklik elamurajoon kõigile. «Seal on nii ühepereelamuid ja ridaelamuid kui ka väiksemaid ja suuremaid kortermaju vastavalt elaniku soovile,» rääkis arhitekt. «Seni kerkinud elamurajoonid on toetanud vaid üht elamisviisi – seal on ainult suured kortermajad või pereelamud. Kindlasti ei tule liinidele vaid eliitrajoon valitutele.»

Ka abilinnapea Aas kinnitas, et liinid on mõeldud kõigile elanikerühmadele. «Alale on planeeritud eri hoone- ja asustustüübid,» tõdes ta. «Pargiga seotud hooned, säilitatavad ja uued puithooned, uued rannaäärsed korruselamud, madaltihe elamurajoon. See tagab, et tulevikus elab Kopli liinidel eri elatustasemega inimesi, eri suurusega peresid, eri eas rahvast.»

Planeering näeb ette 37 ühe- kuni viiekorruselise korterelamu, 37 kuni kolmekorruselise väikeelamu, 14 abihoone, 22 äripindadega kuni viiekorruselise korterelamu, viie kuni kolmekorruselise ärihoone, viie kuni kolmekorruselise ühiskondliku hoone ja nelja ühekorruselise tootmishoone ehitamise. Kokku on planeeringuga kavandatud 115 krunti.

Alale on kavandatud universaalväljak, kaks korvpalliväljakut, tervisespordiväljakud, laste mänguväljakud ning rannapark koos promenaadiga. Koertele on ette nähtud kaks jalutusväljakut. Planeeringualale pole kavandatud suuremahulisi suletud õuealadega elamuid.

Kordategemisele lähevad ka kirik, endine haiglahoone ning Tallinna Tehnikaülikooli energeetikainstituut. Restaureeritavasse Treiali 8 majasse näeb planeering ette eakate päevakeskuse. Krundil paiknev miljööväärtuslik puukuur on võimalik renoveerida mängumajaks lastele, kes koos vanavanematega keskust külastavad.

Kunagine vallaliste meestööliste elukasarm, Vene-Balti laevatehase maja nr 21 renoveeritakse lasteaiaks. Kivikonstruktsiooniga keldrikorrusel hakkavad paiknema ühis- ja tööruumid, mida saavad kasutada ka kõrvalasuvate väikemajakvartalite elanikud.

Ainulaadne tervik

Aasa kinnitusel on vanade hoonete säilitamine ja kordategemine oluline. «Kopli piirkonnas säilinud vanad hooned moodustavad struktuurilt ainulaadse terviku, mis on heaks lähtekohaks piirkonna arendusele,» ütles ta. «Projekt kasutab ära vana asustuse tugevaid külgi, nagu terviklikud puumajade rühmad ja munakividega sillutatud vanad tänavad.»

Vanade munakivisillutisega tänavate alused korrastatakse vastavalt tänapäeva nõuetele ja sillutis taastatakse. Selleks kogutakse kokku ka kõik teede remontimisel ja uute kommunikatsioonide rajamisel välja tulevad maakivid.

Mootorsõidukid pääsevad Kopli liinidele Kopli ja Maleva tänavalt. Kopli, Sepa ja Maleva tänavale tuleb ka uus ühistranspordiliin. Sepa ja Kaevuri tänava vahelise kvartali keskossa on planeeritud raudteeületuskoht, mis ühendab kvartalit mereäärse alaga. Raudtee äärne piirkond on säilitatud jalakäijate läbipääsuna.

Liinide kvartalisisestele tänavatele võib tulla graniitkivituhast kate, peamine sõidutee Sepa tänav saab asfaltkatte. Hoonete vahele on kavandatud ala läbiv kergliiklustee, majadeni viivad kividega sillutatud õuerajad.

Abilinnapea Eha Võrgu kinnitusel algab konkurss Kopli liinidele arendaja leidmiseks esialgsete plaanide järgi kuu aja pärast.

Neli arhitektuurimälestist


Planeeringualal asub neli arhitektuurimälestist – Kaevuri 1, Treiali 6, Kopli 108 ja 114. Kopli 114 ja 108 taastamine on kavandatud arenduse esimesse etappi.


2008. a põlengus hävis Kopli 114 asunud laevaehitustehase tuletõrjemaja ja linn koristas selle varisemisohtlikud varemed. Kuna hoone oli endise vabrikuasula elu oluline osa, tuleb selle asemele konstruktsioonilt tänapäevane ehitis, millel on aga endine maht ja väliskujundus.


Politseijaoskonnana ja apteegina kasutusel olnud puithoone Kopli 108 renoveeritakse kortermajaks. Majas on säilinud osadena palju eksponeerimist väärivat ajaloolist interjööri. Hoonesse on kavandatud kuni kaheksa korterit. Lõpliku korterite arvu ning madala ja kasutuseta pööningu väljaehitamise võimalikkuse panevad paika muinsuskaitsetingimused.
 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.