"Tallinn on vinge koht, sest siin katsetatakse paljusid asju."

Jenni Partanen, Tallinna tehnikaülikooli tulevikulinna professor
Kingitused, mis rahvas tegi iseendale (0)
02. veebruar 2009
Tuntuim ehitis, mis rahva kogutud raha eest Tallinna kerkis, on Estonia teater.

Vaatamisväärsusi, mis rajatud inimeste annetuste toel, on Tallinnas üle poole tosina. Kõige vanem Tallinna vaatamisväärsus, mille rajamine vabatahtlike annetuste toel on dokumentaalselt fikseeritud, on tõenäoliselt Püha Birgitta klooster Pirital. Klooster asutati 1407. aastal 12 Tallinna kaupmehe eestvõttel, kellest kolme nimed on teada: Hinrich Swalbart, Hinrich Husker ja Gerlach Kruse annetasid tulevasele kloostrile kõik, mis neil oli, ja hakkasid ise munkadeks.

 

 

Ühe 19. sajandi kõige mõjusama ilmega hoone – Kaarli kiriku – rajasid koguduseliikmed. Rohkearvuline, kuid mitte väga rikas Toompea eesti kogudus (sinna kuulusid ka Toompea lähedaste piirkondade, peamiselt Kassisaba, elanikud) alustas kiriku ehitamist 1862. aastal. Õnnistati kirik alles kaheksa aastat hiljem, sest kuigi maalapi ja ehitusmaterjali oli kinkinud Toomgildi vanem Hans Heinrich Falk, jäi sellest annetusest katastroofiliselt väheks. Alles 1879. aastal valmis kunstnik Johann Köleri altarimaal «Tulge minu juurde», kolm aastat hiljem ehitati valmis tornid. Tänapäevani tühjaks jäänud neli skulptuurinišši kirikuhoone fassaadil annavad tunnistust rahalistest raskustest, millega koguduseliikmed ehituse käigus kokku puutusid.

Eraisikute annetuste toel ehitati pealinna kirikuid ka 20. sajandil. Hästi tuntud on Aleksander Nevski õigeusu katedraali ehituse ajalugu. Vähem märkimisväärne pole ka Ristija Johannese kirik Nõmmel, mida sooviti ehitada juba 1912. aastal. Kolme aastaga kasvas ehituseks mõeldud kapital 5000 rublani, kuid saabunud revolutsioon ajas plaanid luhta ja raha kogumist tuli uuesti alustada. 1922. aasta lõpuks õnnestus ehituse tarvis koguda peaaegu 40 000 marka. Peaaegu kõik õigeusu kirikud toetasid Nõmme kirikut sisustuse osas: näiteks ikonostaasi annetas selleks ajaks likvideeritud brigaadikirik, mis oli asunud Patareis. Raha oli aga ikkagi vähem, kui vaja, praeguseni Nõmmel seisev õigeusu kirik on «vahendite vähesuse tõttu» püstitatud kui… ajutine.

Kõige kuulsam ilmalik hoone, mis annetuste toel Tallinnas püstitatud, on Estonia teater – eestlastest linlaste rahvusliku eneseteadvustamise mälestusmärk 20. sajandi esimesest veerandist. Hoone maksumus, milleks alguses arvestati 120 000 rubla, suurenes ehituse käigus 800 000 rublani. Lugu sellest, kuidas vaene poeet Juhan Liiv olevat kultuuripühamu ehituse heaks annetanud oma ainsa pintsaku, on kahjuks siiski vaid legend.

Ainult oma vahenditele said loota ka Tallinna juudid, kes hakkasid 1922. aastal rajama kooli Karu tänavale. Esmased lootused saada raha piiritagustelt rahvuskaaslastelt luhtusid, pöördumine Berliini ja Pariisi juutide poole jäi vastuseta. Vähem kui poole aastaga katuse alla saanud hoone ehitus seiskus, kuni Eesti haridusministeeriumi antud laen ja korjanduseks organiseeritud loterii aitasid selle lõpetada. Juudi gümnaasiumi kogumaksumuseks kujunes ehituse lõpuks 30 000 000 marka ehk 30 000 krooni.

Kõige edukam heategevuslik projekt on Tallinnas tõenäoliselt olnud korjandus soomuslaev Russalka mälestusmärgi rajamiseks. Tööde maksumus oli 1902. aasta andmetel 56 654 rubla. Ülevenemaaline korjandus andis aga tulemuseks summa, mis ületas vajadusi 10 000 rublaga. Alles jäänud raha pandi Riigipanka hoiule tähtajaga 200 aastat. Arvestuste kohaselt kasvanuks see summa 20. sajandi alguseks tänu iga päev lisanduvatele protsentidele 20 miljoni kuldrublani, mida oli kavas kasutada «Russalkal hukkunud meremeeste mälestuseks mingi õppe- või heategevusliku asutuse loomiseks Revelis».

Nüüdne Eesti meremuuseumi eksponaat, kunagine sõjalaev allveelaev Lembit, on osaliselt samuti mälestusmärk vabatahtlikele annetajatele. 1936. aastal Suurbritannias ehitatud Lembitu ja tema «kaksikvenna» Kalevi maksumus oli 6,6 miljonit krooni. Pool miljonit koguti allveelaevastiku fondi abil. Fond kogus raha üsna omapäraselt, alates vanaraua korjamisest kuni miinikujuliste küünalde tegemiseni. Ka raudteejaamades seisvad mänguautomaadid aitasid raha koguda: kui panid aparaati viis senti, laskus allveelaeva makett basseinis mõned korrad «põhja» ja «tõusis pinnale».
 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.