"Tallinn on vinge koht, sest siin katsetatakse paljusid asju."

Jenni Partanen, Tallinna tehnikaülikooli tulevikulinna professor
Maksutõusud ja majanduskriis löövad valusalt haiglate pihta (0)
02. veebruar 2009
Järjekorrad eriarstide juurde ähvardavad pikeneda.

Tallinna haiglajuhid kardavad ravijärjekordade pikenemist, sest riik on pannud haiglad maksutõusudega väga raskesse olukorda.

 

Maksutõusude tõttu on raviasutuste kulud tänavu oluliselt kasvanud.Tõusnud on nii ravimite käibemaks kui ka kommunaalkulud. Arstide Liidu hinnangul oli ravimite, haiglaaparatuuri ja meditsiinitarvikute käibemaksu tõstmine 5-9%-ni väga vale samm, mis viib tervishoiust välja miljoneid kroone.

«Kui haige ei pääse õigel ajal arsti vastuvõtule, võib tüsistuste ja krooniliste haiguste ägenemise ravi minna kallimaks kui maksutõusust saadav tulu,» leiavad arstid oma avalduses.

Hoolimata kulutuste suurenemisest ei anna haigekassa haiglatele patsientide ravimiseks senisest rohkem raha, sest haigekassa hinnakirjas on raviprotseduuride hinnad jäänud eelmise aasta tasemele. Seetõttu on haiglad sunnitud ilmselt vähendama ravimiseks kulutatavat raha, et maksta soojaarveid.

Pingeline majandusolukord sunnib juba praegu haiglaid töötama kokkuhoiurežiimil ja vaatama üle kulukohad.

Lääne-Tallinna keskhaigla juhi Boris Kirti sõnul on nende haiglas näiteks peatatud töötajate mobiililimiidid. Siiski tunnistavad haiglajuhid, et kitsaste olude tõttu kannatavad eelkõige ikka patsiendid.

«Mis see muud tähendab, kui et raviteenuste järjekorrad pikenevad,» ütleb Ida-Tallinna keskhaigla juht Ralf Allikvee. Sama kinnitab Kirt: «Eriarsti vastuvõtule pääsemine muutub järjest raskemaks.»

Keskhaiglatega üsna samas seisus on ka Tallinna lastehaigla. «Lastehaigla eelis on aga see, et maja on täielikult renoveeritud ja sisustatud,» ütleb Tallinna abilinnapea Merike Martinson. «Ressursse saab suunata ainult laste raviks ja hea kaadri hoidmiseks. Siiski on mõnevõrra tulnud vähendada raviteenuste mahtu.»

Patsientide omaosaluse sisseseadmist haiglajuhid majandussurutise tingimustes mõistlikuks ei pea. «Maksujõulisi patsiente on väheks jäänud,» nendib Kirt. «Samuti pole märkimisväärset abi televisiooni kaudu kogutud heategevusrahadest. Jah, oleme saanud väga vajalikku aparatuuri, kuid tegelikult tuleb puudu olevaid summasid mõõta miljonites ja kümnetes miljonites kroonides.»

Martinson rõhutab, et ka rasketel aegadel peaks arstiabi olema kättesaadav. «Igasugused muud kulutused, ka investeeringud, tuleb edasi lükata.»

Öeldakse, et kala hakkab mädanema peast. Mõlemad haiglajuhid on seda meelt, et riigil on eesmärgid paigast ära. «Tervishoid ja haridus peaks olema peamised valdkonnad, millega riik tegeleb,» ütleb Kirt. «On ju riigi huvides, et inimene oleks terve, teeks tööd, maksaks makse ja tooks sellega ühiskonnale kasu. Seetõttu peaks ta saama õigel hetkel vajalikku ravi, sest haige inimene on riigile kadunud ressurss.»

Riigieelarvest rahastatakse Eestis vaid Põhja-Eesti regionaalhaiglat (rahvasuus Mustamäe haigla) ja Tartu Ülikooli kliinikumi. Ülejäänud haiglad saavad raha haigekassale laekunud sotsiaalmaksudest ja jaopärast toetusi omavalitsustelt.

«Tänase piiratud ressursi juures suudab riik rahastada minimaalsete vahenditega põhiliselt regionaalhaiglaid,» tõdeb Allikvee. «Teistele vahendeid ei jagu, kuigi selleks, et ravida inimesi tänapäevasel tasemel, on linna haiglad teinud maksimumi.»

Me ei taha tohuvapohu!

Ida-Tallinna keskhaigla juht Ralf Allikvee näeb ainsa väljapääsuna raskest olukorrast ühtse Tallinna haigla loomist, mis aitaks kulusid kokku hoida. «Hetkel on vaja ellu jääda,» lausub Allikvee ja tõdeb, et kahe elustamine on kahtlemata märksa vaevanõudvam kui ühe elustamine. «Liitmine tähendaks, et kuigi haiglad paiknevad mitmes hoones üle linna, liidetakse nende juhtimine.»

Lääne-Tallinna keskhaigla juht Boris Kirt ühendamist ei toeta. «Meil on oma eripära, neil oma,» leiab ta. «Majandusinimesena ei näe ma sellest kasu ei patsiendile, personalile ega riigile.»

Abilinnapea Merike Martinson tõdeb, et inimesed on reformidest väsinud. «Me ei taha ju linnas samasugust segadust, nagu on riik põhjustanud seoses puude määramise korra muutmisega. Kas me tahame, et samasugune tohuvapohu toimuks ka arstiabi kättesaadavuses?» küsib ta. «Ärgem olgem praegu reformistid, vaid stabiilsed turvalisuse eest seisjad.»
 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.