"Tallinn on vinge koht, sest siin katsetatakse paljusid asju."

Jenni Partanen, Tallinna tehnikaülikooli tulevikulinna professor
Mänguväljakud suure tee ääres (0)
02. veebruar 2009
Aed aitab lapsi sõiduteest eemal hoida, ent ei takista autode heitgaaside jõudmist mänguplatsile.

Nii mõnegi uue kortermaja juures asuv mänguväljak on rajatud suure maantee äärde, see aga võib kahjustada laste tervist.

 

 

Paljudele linnaelanikele on ehk silma jäänud Merivälja tee 38 luksuskorteritega maja mänguplats, mis asub 10-15 meetri kaugusel sõiduteest, ehkki turnimisredelid võinuks püsti panna ka teisele poole maja. Ent see pole sugugi ainuke küsitava asukohaga mänguväljak Tallinnas, nii näiteks paikneb ka üks Kadriorus asuva Liivaoja elamukvartali mänguväljakutest otse tiheda liiklusega Narva maantee pool. Enamik sealseid lapsevanemaid eelistab kvartali keskel asuvat ja tänu sellele saastest kaugemale jäävat mänguplatsi. Miks aga üks väljak asub pimedas nurgakeses magistraaltee ääres, jääb arusaamatuks.

Liiga palju müra

Praegu pole Eestis seadusega paika pandud, kui kaugele täpselt peab aste mänguväljak sõiduteest jääma. Samas on sätestatud, kui suur tohib olla müratase väljakul, ütleb tervisekaitseinspektsiooni Tallinna tervisekaitsetalituse direktor Natalja Šubina.

Näiteks tuleb mänguväljaku projekteerimisel jälgida, et kella 7-23 ei ületaks liiklusmüra seal 55 dBA. Juba olemasoleval väljakul peab mürataseme ülemine piir kella 7 ja 23 vahel jääma 60 dBA juurde.

Tervisekaitseinspektsiooni kesklabori füüsikalabor on mõõtnud mürataset Merivälja tee 41 juures. Mänguplats turnimisredeliga asub küll Merivälja tee 38, kuid siiski sama tee ääres. «Need näitajad, mis seal saime, ületavad lubatud piirtaset,» nendib tervisekaitseinspektsiooni peaspetsialist Margus Mihkelsoo. Mõõtmisi tehti 25 meetri kaugusel teest ja tulemuseks saadi 64,1 dBA lubatud 55 asemel.

Lisaks kehtestab teeseadus tee kaitsevööndi, mis on tänava puhul 10 meetrit ja mida võib laiendada kuni 50 meetrini. «Vöönd on ette nähtud tee kaitseks ja inimesele ohtlike mõjude vähendamiseks,» selgitab Mihkelsoo.

Palju oleneb muidugi ka sellest, kui suure teega on tegemist. «Uuringud kiirteede lähedal asuvates koolides on näidanud hingamisteede kaebuste esinemissageduse tõusu isegi sel juhul, kui tee jääb 200 m kaugusele,» nendib Tartu Ülikooli erakorraline keskkonnatervishoiu lektor Hans Orru. «Kuna Tallinnas kiirteid ei ole, siis nii palju nõuda oleks kindlasti liig.»

Samas ei soovita Orru üldse tänavate äärde mänguväljakuid ehitada. «Tiheda liiklusega tänavate äärde need ei sobi,» mainib ta ja lisab, et 20 meetrit teest on laste jaoks liiga vähe, parem oleks 50-100 meetrit. Kasuks tuleb, kui mänguväljak on haljastusega piiratud, samuti võiks see olla aia sees, et lapsed ei saaks mänguhoos tänavale joosta.

Linnas võib siiski olla üsna keeruline rajada mänguväljak teest 100 meetri kaugusele. Sel juhub soovitab Orru rajada väljaku kvartali sisse, kus ümbritsevad majad kaitseksid seda teatud määral saaste eest. «Kvartal peaks aga olema piisavalt suur, et tagada seal õhu liikumine,» lisab asjatundja. «Väikese elurajooni sees, vähese liiklusintensiivsusega tänava ääres võib mänguväljak olla muidugi sõiduteele lähemal, aga turvalisuse mõttes siiski vähemalt 10-20 meetrit eemal.»

Väljak kvartali keskele

Merivälja tee 38 kortereid müüv Uus Maa maakler Jevgeni Semjonov ei oska öelda, miks laste turnimisredelid koos liuväljaga just sellesse kohta paigaldati. «Meie tegeleme korterite müügiga,» nendib ta. «See küsimus on parem esitada arhitektile.»

Planeeringu autori AS Nord Projekti Merivälja tee objekti projektijuhiks olnud Ain Andresoo sõnul tektas probleeme krundi väiksus. «Aga linnaplaneerimisamet vaatab ju hoolega projektid läbi, kontrollib ja kooskõlastatab,» lisab ta.

Projekti tellinud arendaja OÜ Bartelseni esindaja Jevgeni Lustini sõnul on kõik tehtud seaduse ja asendiplaani järgi, viimase on linn kooskõlastanud ja kinnitanud. «Ohtlikku seal midagi pole, aed on ju ees,» ütleb Lustin. Küsimusele, kas lapsed ei pea mängima ülemäära saastunud õhuga kohas, vastab Lustin, et see on juba nende otsustada, kes selles majas elama hakkavad: «Kui nad tahavad, võivad ju mänguväljaku asukohta muuta.»

Tallinna detaiplaneeringute teenistuse direktor Arvo Rikkinen selgitab, et detailplaneeringus lahendatakse hoonete, teede, parklate, haljastuse, tehnovõrkude ja mänguväljakute paiknemine. Planeeringu autor peab leidma sobivaima lahenduse ja kooskõlastama selle ametkondadega, linnaosavalitsuse ja halduskoguga. «Planeeringutes on mänguväljakud eraldatud sõiduteest, nagu ka sisekvartalis asuvatest parklatest, puude või hekkidega,» märgib Rikkinen.
 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.