“Elus ja maadluses ei tule midagi lihtsalt, tööd peab tegema.”

Epp Mäe, maadleja
Meretunnel tooks majanduslikku kasu (0)
02. veebruar 2009
Inglismaad ja Prantsusmaad ühendavat tunnelit peetakse kaasaegse maailma üheks seitsmeks maailmaimeks.

• Tallinn-Helsingi meretunneli pikkus oleks 70–85 km, sellest 50–70 km jääks merepõhja.

 

<P>Tallinn ja Helsingi on juba üle aasta kavandanud tunneli ehitamist kahe linna vahele. Mis kasu võiks sellest ühele või teisele tõusta?

Maailmas omavad sadamad olulist majanduslikku mõju nii riikidele kui ka linnadele, olles olulisteks keskusteks turisminduses ja kaupade liikumisel. Samas koguvad viimase paarikümne aasta jooksul kogu maailmas populaarsust merealused tunnelid. Tunnelitel on positiivne mõju selle piirkonna majanduslikule ja sotsiaalsele arengule, kus nad asuvad.

Heaks näiteks on 1994. aastal valminud, Inglismaad ja Prantsusmaad ühendav merealune Channel Tunnel. Raudteetunnel kulgeb 50,5 km ulatuses mere all ja on praegu maailmas pikim omataoline. Tunnelis, mille madalaim punkt asub 75 m sügavusel, veetakse rongidega reisijaid, sõiduautosid, veokeid, kaupu.

Channel Tunnel’i kogumaksumuseks kujunes vastavalt 2007. aasta hindadele (arvestades inflatsiooni) 10,2 miljardit Inglise naelsterlingit ehk 168,3 miljardit Eesti krooni.

Aastal 2007 oli Channel Tunnel’i operaatori Eurotunneli aastatulu 775 miljonit eurot ehk 12,1 miljardit krooni. Tunnel on arvatud seitsme tänapäevase maailmaime hulka koos näiteks Panama kanali ja Golden Gate sillaga.

Maailmas on praegu plaani võetud mitmed uued tunnelid, neist üheks suuremaks võib pidada Xiameni ja Taipei vahelist meretunnelit. Lühim pakutud teekond nimetatud tunneli puhul on kokku 125 km, mis teeb tunneli 2,5 korda pikemaks kui on Channel Tunnel. Alternatiivsed teekonnad kasutaksid ühendustena saari ühendustena ja oleksid seetõttu pikemad.

Arutluse all on kaks teekonda: põhjapoolne ja lõunapoolne. Viimast loetakse suureks väljakutseks nii projekteerijatele kui ka ehitajatele. Lõunapoolse teekonna kogupikkuseks on ette nähtud koguni 242 km, sellest 130 km moodustab Jinmeni ja Penghu saare vaheline merealune osa.

Põhjapoolne teekond algab Fujiani provintsist Pingtanist ja jõuab välja Loode-Taiwani Hsinchusse, moodustades kokku 144 km ning sisaldades 19 km pikkust silda Hiinas.

Sellestki tunnelist loodetakse mitmele piirkonnale suurt kasu. Taiwani Quemoy saare elanikud loodavad saada Hiinast täiendavalt kümneid tuhandeid turiste, kes turgutaksid saare majandust. Quemoy saare näol on nimelt tegemist plaanitava tunneli Xiameni-Taipei esimese osaga, milleks on sild mandri Hiinast saarele. Xiameni ja Quemoy saare vahelise silla pikkuseks oleks 4,8 km.

Teekonnad peavad ületama Taiwani väinad, kus esineb 5-7-palliseid maavärinaid. Taiwani väinad on kuni 340 km pikad ja kuni 150 km laiad, nende sügavus ulatub 80 meetrini.

Xiamen-Taipei tunneli ehitamise muudab keerukamaks asjaolu, et sealne piirkond on seismiline. Tunneli kogumaksumuseks prognoositakse 14 miljardit Hiina jüaani ehk 227 miljardit krooni, investeeringud tahetakse tagasi teenida seitsme aastaga.

Rongisõit mere all Helsingisse

Vastavalt Baltirail-yhdistys uuringule oleks Tallinn-Helsingi meretunneli pikkuseks 70–85 km, sellest 50–70 km jääks merepõhja. Ehitus kestaks tõenäoliselt kuni 20 aastat.

Tallinn-Helsingi maerealune raudteetunnel arendaks turismi ja kaubavahetust Põhjamaade ja Euroopa vahel. Samuti on tähtis siduda tunnel Rail Balticaga.

Nii Helsingi kui ka Tallinn taotlesid mullu Euroopa Liidult ligikaudu 800 000 eurot planeeringuteks, selgitamaks, kas kahe riigi vahele oleks mõistlik raudteeühendust rajada.
 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.