"Tallinn on vinge koht, sest siin katsetatakse paljusid asju."

Jenni Partanen, Tallinna tehnikaülikooli tulevikulinna professor
Õpetaja, vestle lapsevanemaga! (0)
02. veebruar 2009
Kui lasteaiaõpetaja tahab oma tööd hästi teha, peab ta märkama lapse isikupära ja oskama suhelda ka lapsevanematega.

Märtsist alates peavad kõikide lasteaedade õpetajad hakkama pisipõnnide vanematega pidama arenguvestlusi, et oma pedagoogitöös paremini arvestada lapse vajaduste ja isikupäraga.

«Kui olin juba kaks aastat küsinud oma lapse õpetajalt arenguvestluste kohta, nähvati mulle vaid, et see pole kohustuslik. Samuti polevat neil vastavaid ruume ega ka aega,» kurdab ühes Tallinna lasteaias käiva Merili ema Mai.

«Õpetaja ei näidanud teema vastu üles mingit sisulist huvi. Mina tahaksin loomulikult oma lapse õpetajaga tihedamalt infot vahetada ja teada, mis õhkkond rühmas valitseb. Samuti tahaksin rääkida oma lapse eripäradest ja vajadustest. Heale pedagoogile oleks selline info puhas kuld!»

Õnneks on selline näide praegu Tallinna lasteaedades siiski väga erandlik, sest enamik lasteaedu-sõimi on juba aastaid arenguvestlusi korraldanud. Pigem on tavaline olukord, kus lapsevanem ei raatsi oma kallist aega arenguvestluse peale raisata – laps ju terve, tähti tunneb, nii et polegi justkui millestki rääkida.

Nüüd aga pole pääsu ka nö laiskadel lasteaedadel, sest märtsist on arenguvestlused juba kohustuslikud. Seda nii lasteaiale kui ka lapsevanemale. Kohustuse sätestab märtsist jõustuv koolieelsete lasteasutuste õppekava.

Lastevanemaid ei piinata

Nii mõnigi lapsevanem mäletab ehk veel aega, kui ta kutsuti õpetaja juurde vaid siis, kui laps oli millegi taunimisväärsega hakkama saanud, ja peab ehk seetõttu paremaks silmast silma vestlusi õpetajatega vältida. Tallinna haridusameti alushariduse spetsialisti Imbi Viisma sõnul on aga arenguvestlus oluline eeskätt lapsevanemale. «Tegemist ei ole ju näpuviibutamisega, pigem vastupidi – enamasti räägitakse sellest, mis on hästi,» ütleb ta. Samuti pole arenguvestluse näol tegu intervjuuga, kus õpetaja esitab piinlikke küsimusi ja lapsevanem peab neile punastades vastama.

Arenguvestluse käigus saab kumbki pool talle olulist infot, aga ka oma muresid ja rõõme vahetada. «Dialoog infovahendajana toimib paremini kui ühepoolselt tehtav intervjuu,» leiab Viisma.

Liivalaia lasteaia juhataja Juta Koppeli sõnul võtavad nende lasteaia lapsevanemad arenguvestlustest vägagi entusiastlikult osa. «Mingit kõrvalehiilimist küll ei ole,» ütleb ta ja lisab samas, et ilmselt on nende lasteaia eeliseks paljude teiste ees väiksus: «Meil on vaid kolm liitrühma, kõik tunnevad kõiki – oleme nagu üks pere.»

Lapse anded esile

Nii lapsevanem kui ka õpetajad peaks mõistma, et arenguvestlus on rohkem üldisemat laadi tagasiside, kui mingi konkreetse hinnangu andmise vorm – kuigi ka õpetajapoolne hinnang on oluline. Viisma toob näite oma tütre kohta paljude aastate tagant: «Kasvataja märkas, et mu lapsel on suurepärased muusikalised eeldused, ja soovitas tal hakata süvitsi muusika õppimisega tegelema. Kui kasvataja poleks seda tähelepanekut teinud, poleks ma ise ilmselt tütre annet õigel ajal märgata osanud.»

Arenguvestlusel selgitatakse välja, millised on parimad viisid lapsega edasitöötamiseks. Kui lapsel on mingi konkreetne anne või on ta üldiselt arengult teistest peajagu üle, peaksid õpetajad talle ka tema võimetele vastavat tegevust leidma. Teisalt arutatakse varjupooli – otsitakse põhjusi, miks on mõni laps vahel vägivaldne, miks ta ei suuda piisavalt ühele tegevusele keskenduda jms.

Lasteaedade õppe- ja kasvatustöö eesmärk on toetada lapse positiivset enesehinnangut ja arengut, aga see on võimalik ainult koostöös lapsevanematega ja nendega suheldes.

Liivalaia lasteaias peetakse Koppeli sõnul arenguvestlusi koguni kaks korda aastas. Sügisel seatakse täpsed plaanid ja kevadel nö loetakse tibusid. Korralik perevestlus peetakse ka enne lapse sõimetulekut, sellel osalevad ema-isa ja ka laps.

Koppeli meelest on selline perevestlus äärmiselt oluline. «Meie lasteaias seatakse kasvatuseesmärgid iga lapse puhul eraldi,» rõhutab ta. «Et tööd hästi teha, on oluline teada, milline on lapse eripära, tema tugevamad ja nõrgemad oskused. Samuti on hea teada lapsevanema ootusi. Mõnikord on need ka ebareaalselt kõrged. Näiteks satuvad paljud lapsevanemad paanikasse, kui võsuke viieselt veel ludinal lugeda ei oska. Alghariduse pedagoogid ja psühholoogid aga väidavad, et vägisi lugemaõpetamine tekitab pigem negatiivse kui positiivse tulemuse. Ükski lapsevanem ei eelda ju, et tema laps peaks viiendas klassis siinuseid ja tangenseid õppima, samamoodi ei saa peale suruda, et laps peab viieaastaselt lugema.»

Seni on lasteaiad saanud ise otsustada, mil viisil nad arenguvestlusi peavad – mõned paluvad lapsevanemail täita enne vestlust ankeet, mõnel pool antakse ette küsimused, mis emale-isale toeks.

Koppel ütleb, et nende lasteaias koostab iga rühma õpetaja arenguvestluse küsimused lähtuvalt õppeaasta jooksul läbitud teemadest ning ka iga lapse arengust eraldi. Viisma märgib, et kuna koolieelikute õppekava annab alla 6-7-aastastele lastele vaid eeldatavad arengukriteeriumid, pole täpse arenguvestluse vormi etteandmine mõistlik. «Nooremate laste arengu üle otsustamisel on iga konkreetse lasteaia õpetajad pädevad otsustama, millest rääkida,» leiab ta.
 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.