“Elus ja maadluses ei tule midagi lihtsalt, tööd peab tegema.”

Epp Mäe, maadleja
Riigivalitsejate hoolimatus takistab linnaruumi arendamist (0)
02. veebruar 2009
Eha Võrk

Riigikontrolör on juhtinud tähelepanu sellele, et riigi maade üleandmisel pole kõik linnad võrdses seisus – mõned neist saavad oma arenguks maad palju lihtsamalt.

 

<P>

Otsekui riigile heauslikult avanssi andes tegi Tallinn osa Harju tänavast oma rahaga korda, ometi venitas riik maatüki andmisega viis aastat. Ent see on vaid üks näide selle kohta, kuidas riik on aastaid takistanud kaunima linnaruumi loomist.

Riigivalitsejate otsust anda avalikke huve teenivad kinnistud munitsipaalomandusse tuleb oodata aastaid. Ja hea, kui üldse suvatsetakse igati põhjendatud taotlus rahuldada.

Kinnistud tulu ei too

Selle ilmekaks näiteks on Harju tänava äärsete kinnistute Tallinna linnale võõrandamise otsus, mis sündis alles ligi viis (!) aastat pärast vastavasisulise taotluse esitamist. Linnapea esimene taotlus keskkonnaministeeriumile nende kinnistute võõrandamise kohta tehti juba 7. juunil 2004. Pärast seda on tehtud veel neli vastavat taotlust, aga tulemused olid visad tulema. Otsus need kinnistud linna omanduses anda sündis alles nüüd, kui Tallinna rahadega on sellele alale rajatud aktiivses kasutuses olevad avalik park ja liuväli.

Postimees kirjutas sel teemal ka nupukese, mis kandis ülimalt eksitavat pealkirja «Riik annab ülikallid Harju tänava krundid linnale tasuta». Juhin tähelepanu tõsiasjale, et ülikallid oleksid need kinnistud juhul, kui seal saaks kinnisvara arendada, kuid üldkasutatava haljasalana need ju linnale tulu ei too. Hoopis vastupidi – lisaks haljasala loomise ühekordsetele kuludele lisanduvad iga-aastased väljaminekud haljasala hooldamiseks.

Kahjuks ei ole need Harju tänava kinnistud ainsad, mille puhul riik linna asjadega venitab. Patoloogilise venitamise näiteks on Vabaduse väljaku ehitamise takistamine. Kaarli pst 4a kinnistu linnale üleandmata jätmise tõttu tuli Vabaduse väljaku ümberkujundamisel leppida pooliku lahendusega. Kas linna südamesse kõigi eestimaalaste hüvanguks esindusliku väljaku kujundamine ei ole siis riigi huvides? Või püüti linnale kaikaid kodaratesse loopida, et Vabadussõja võidusammas korrastamata linnaväljaku kõrval parem välja näeks?

Põhimõtted pole selged

Taolisi eesmärke täitvate maatükkide kohalikule omavalitsusele tasuta võõrandamine on ka seadusandlikult põhjendatud ja iseenesest mõistetav. Samas peaks valitsus suhtuma kõikidesse omavalitsustesse võrdselt. Sellele, et riigi maade kohalikele omavalitsustele andmisel suhtutakse linnadesse erinevalt, on juhtinud tähelepanu ka riigikontrolör. «Põhimõtted, mille järgi toimub omavalitsusele arenguks vajaliku maa andmine munitsipaalomandisse, pole ühesed,» tõdetakse Riigikontrolli aruandes «Riigi tegevus reformimata maaga». «Näiteks taotles Tallinna linnavalitsus maad detailplaneeringu alusel elamuehitusprogrammi «5000 eluaset Tallinnasse» täitmiseks, mida riik ei rahuldanud. Samas on peetud vajalikuks anda maad elamute ehitamiseks Tartu linna munitsipaalomandisse.»

Selle asemele, et linnade ja valdade küsimustega venitada, peaks valitsus hoopis muretsema selle pärast, et omavalitsuste ning seeläbi ka kogu riigi areng ei pidurduks. Hämmastav on võõrandamistaotluste läbivaatamise aeglus ning tagasiside nappus. Paljudel juhtudel on linnavalitsus keskkonnaministeeriumilt vastuse saanud alles pärast korduvat kirjalikku järelepärimist ja meeldetuletust, kui üldse. Ja ka siis kipub vastus olema üsnagi ebamäärane ja üldsõnaline.

Harju t 24/26, Harju t 32, Harju t 40/42 ja Harju t 40a kinnistute tasuta Tallinna linna omandisse taotlemise otsuse langetas linnavolikogu juba 27. mail 2004, vastav taotlus esitati keskkonnaministeeriumile sama aasta 7. juunil. Pärast linnapea kirjalikku meeldetuletust keskkonnaministrile 9. jaanuaril 2006 otsustas Riigikogu majanduskomisjon 6. juunil 2006 võõrandada Tallinna linnale neist ühe – Harju t 24/26 kinnistu. Pärast seda on läkitatud linnavalitsusest keskkonnaministrile teiste kinnistute asjus kaks järelepärimist – esimene 14. märtsil 2007 ja teine 13. oktoobril 2008. Taolise riigipoolse asjaajamise, mis veelgi hullem – kas mitte teadliku venitamise – tulemuseks on ajale jalgu jäämine.

Hea, et Harju tänava kinnistud lõpuks siiski linnale üle anti. Võttis aega mis võttis, aga lõpuks sai asi tehtud. Aga ülikallist kingitusest linnale pole küll põhjust rääkida, see on vaid reformistide valimiseelne poliitiline liialdus. Kingituse tegi pigem Tallinn neli aastat tagasi Ansipi valitsusele. Riik tunnistas oma jõuetust Harju tänava kinnistute kordategemisel. Tallinna linn tegi riigi eest ära selle piirkonna korrastamise ja pargi väljaehitamise tööd, ükskõik kellele mis kinnistu formaaljuriidiliselt ka kuulus.
 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.