“Elus ja maadluses ei tule midagi lihtsalt, tööd peab tegema.”

Epp Mäe, maadleja
Ärge jätke lapsi omapäi autosse! (0)
09. veebruar 2009
Sõimeeas lapsele võib üksinda autosse jätmine suurt kahju tekitada, sest tema maailm koosnebki lapsevanematest.

Eestis on kombeks jätta väikesi lapsi üksi koju või näiteks autosse magama, samal ajal peetakse teistes arenenud riikides sellist asja kuriteoks.

«Mu mees tegi akna peal suitsu ja ütles mulle, et vaata, beebi magab üksinda autos. Umbes aastavanune laps oli esiistmel lastetoolis, ühtegi täiskasvanut lähedal ei olnud, auto aknad olid kinni… Möödus kümme, kakskümmend minutit, pool tundi, aga kedagi ei tulnud. Mulle meenus lugu Ameerikasse lapsendatud vene poisist, kelle isa oli suvel autosse unustanud ja kes seal kuumuse kätte suri.
Lõpuks ei pidanud ma vastu, helistasin politseisse, kirjeldasin olukorda, ütlesin auto numbri ja palusin, et politseinikud selgitasid välja auto omaniku ja võtaksid temaga ühendust. Samal ajal nägin, et laps on ärganud ja nutab.
Siis lõpuks saabus isa. Võttis kiirustamata pudeli, andis nutvale lapsele juua ja istus koos temaga veel umbes 20 minutit autos. Ma ei saanud aru, miks ta juba ei võta last sülle või ei sõida koos temaga koju. Kui aga tuli ema ja auto minema sõitis, siis mõistsin, et nad olid meie majas kellelgi külas käinud.
Minu meelest tuleks sellised vanemad vastutusele võtta. Või mis teie arvate?».
Niisuguse teksti leidis mu kolleeg ühest internetiportaalist. Kommentaarid olid enamasti kurjad. Mina otsustasin kommentaari kirjutamise asemel lehitseda vanu ajalehti. Selgus, et artiklid autosse lukustatud lastest ilmuvad Eesti lehtedes järjepidevalt, ikka kuus korda aastas.
See ongi kahjuks ainus «numbriline» informatsioon vastaval teemal — kuna Eesti seadused ei keela last üksi luku taha jätta, ei tee ka politsei selliste juhtumite kohta statistikat. Tõsiasja, et politseinikud saavad aeg-ajalt teateid autosse suletud laste kohta, Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja Aleksandra Šljušenkova siiski ei eita.
Trahvida pole millegi eest
«Vahel tuleb sellist asja ikka ette,» tunnistas pressiesindaja. «Kui selgub, et lapsevanemaid pole läheduses ja laps on üksinda autosse jäetud, püüavad politseinikud autonumbri järgi autoomaniku välja selgitada ja temaga ühendust võtta. Kui see pole võimalik, sõidab politsei kohale, hindab olukorda ja otsustab selle põhjal, mida edasi teha.»
Küsimusele, kas niisugusel juhul on võimalik vanemat vastutusele võtta, vastas Šljušenkova, et vaevalt soovib keegi meelega oma lapsele halba teha või teda ohtu seada. «Vastutusest võib rääkida vaid siis, kui lapse elule või tervisele on tekkinud reaalne oht,» lisas ta.
Eelmise aasta mais kirjutas üks Eesti ajaleht, et kolmveerand tunniks autosse lukustatud kaheaastane poiss sai kuumarabanduse. Ema ei tulnud selle peale, et isegi vaid 13 soojakraadi juures saab päikese kätte pargitud autost otsekui kasvuhoone. Artikli juures oli kiirabihaigla peaarsti kommentaar ülekuumenemise ohtlikkusest väikestele lastele.
Kuu aega tagasi kirjeldati umbes samasugust olukorda Soome ajakirjanduses. Jutt käis Eesti abielupaarist, kes tulevase tööandjaga vestlema minnes jättis kahe- ja kolmeaastase tütre auto turvatoolidesse. Kui ema-isa rohkem kui kahe tunni pärast auto juurde jõudsid, leidsid nad eest politseinikud ja sotsiaaltöötajad. Oma käitumist põhjendasid abikaasad politseile järgmiselt: meil Eestis teevad kõik niiviisi…
Laps ei unusta midagi
Pealinn palus asja kommentaarida sotsiaalministeeriumi laste õiguste osakonna juhatajal Anniki Tikerpuul. Tema jutu järgi ei keela 1993. aastal vastu võetud lastekaitseseadus sulgeda last autosse (või ka kusagile mujale — toim), samas ei luba karistusseadustiku paragrahv 123 inimese elu või tervist ohtu seada. Veel enam: kui jätta keegi olukorda, kus tema elu või tervist ähvardab oht, võib süüdlasele määrata rahatrahvi või isegi kolm aastat vabadusekaotust.
Siit edasi võiks küsida, mis ikkagi ohustab pargitud autosse jäetud last. Esimese vastuse annab statistika: liikluspolitsei andmetel toimub kolmandik avariidest parklates, ja küllalt sageli saavad neis kannatada autod. Vaevalt tahab keegi, et tema üksinda autos istuv laps teeks läbi avarii!
Järgmise põhjenduse esitas Pealinna palvel psühholoog Julia Meier: «Sõimeeas lapsele võib üksinda autosse jätmine suurt kahju tekitada. Selles vanuses lapsel pole veel sotsiaalseid sidemeid, tema maailm koosnebki lapsevanematest. Ta ei suuda endale ette kujutada, et ajal, kui tema on oma tooli kinni seotud, käib kusagil mingi muu elu. Ta on TÄIESTI üksi, nii üksi, et täiskasvanu ei suuda seda endale isegi ette kujutada. Laps on hirmunud, tunneb, et teda reedeti, jäeti maha, et teda ei armastata, ta pole kellelegi vajalik. Ja ei maksa rääkida, et kasvab suureks ja unustab. Tegelikult on tõestatud, et laps ei unusta midagi. Olgugi et tema mälu ei pruugi olla mõtlemisega seotud, tema keha ja emotsioonid mäletavad. Ja ma olen täiesti veendunud, et inimene, kes on lapsena midagi niisugust kogenud, elab täisealisena rohkem ja raskemalt üle üksindust ning reetmist. Kas te tõesti tahate seda?»

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.