"Tallinn on vinge koht, sest siin katsetatakse paljusid asju."

Jenni Partanen, Tallinna tehnikaülikooli tulevikulinna professor
Linnajuhtimise ekspert: tugev Tallinn kasuks kõigile! (0)
09. veebruar 2009
Tallinna Tehnikaülikooli professor Sulev Mäeltsemees on veendunud, et Tallinna tänane seisund on ajaloole jalgu jäänud.

Tallinna Tehnikaülikooli professor Sulev Mäeltsemees leiab, et Tallinna uus haldusreform on vajalik, sest aitaks kindlasti parandada linlastele pakutavate teenuse kvaliteeti.

 

 

 

Mida arvate Tallinna uuest haldusreformist – et Tallinna lähivallad võiksid pealinnaga liituda?

Teema on tegelikult juba aastaid üleval olnud. On selge, et Tallinna tänane seisund on ajaloole jalgu jäämas. Seda eriti arvestades elanike mobiilsuse (sh autostumise jms) järsku kasvu ning valglinnastumise protsesse. Paljud inimesed on kolinud Tallinna äärealadele, ent käivad sealt ikkagi linna tööle ja tarbivad seal paljusid teenuseid ja infrastruktuuri. Ja ka vastupidi, sest eks paljude tallinlaste suvekodud asuvad neis valdades.

On selge, et Tallinn peaks oma sotsiaal-majanduslikus planeerimises tuginema palju laiemale territo-
riaalsele alusele. Taoline reform peaks tooma kasu kõigi piirkondade elanikele. Kindlasti paraneb olukord teenuste osas, bussiliiklust korraldatakse väiksemate vastuoludega jne. Kui me vaatame Põhjamaid, siis seal on lausa seadusega sätestatud, et omavalitsused peavad tegelema regionaalse koostööga, sh planeerimisega. Meil on senine, üksnes vabatahtliku koostöö mudel andnud kahjuks vähe tulemusi.

Paljud Tallinna lähivallad on ilmselt juba aru saanud, et kui enne laekus neile uute elanike arvel palju tulusid, siis nüüd kaasnevad uute elanikega ka kulud. Lapsed jõuavad lasteaiaikka, kohti lasteasutustes aga napib, vaja on luua mitmeid teenuseid jne. On selge, et teenuseid laiemalt planeerides tulevad need sageli odavamad. Kindlasti paraneks ka teenuste, sealhulgas haldusteenuste (st ametnike teenuste) kvaliteet.

Mida arvata ideest, et linnaosavalitsused muutuvad teeninduspunktideks?

Kui vaadata kas või Riia linna, siis seal on linnaosavalitsused puhtalt teenindusüksused, administratiivteenuse osutajad, ilma poliitilise haldusorganita. Helsingis toimivad asumid samuti ilma poliitilise juhtimiseta.

Kui me vaatame linnaosade staatust või rolli, siis ega siin õiguslikus mõttes pole 15 aasta jooksul erilist arengut toimunud. See, et linnaosavanemad võiksid muutuda mittepoliitilisteks persoonideks ja ametnikeks, pole paha mõte. Kindlasti saaks parandada Tallinnas teenuste kvaliteeti ning eri linnajagudes või asumites oleks inimestele tagatud palju parem teenuste kättesaadavus.

Ent linnaosade kui selliste küsimus on ülioluline ka üleriigilisest aspektist. On selge, et kui mõni ümberkaudsetest valdadest tahaks Tallinnaga ühineda, siis ta sooviks ka teatavat õiguslikku seisundit – ühinev omavalitsus ei saaks ju muutuda järjekordseks Tallinna linnaosaks. Praegu on linnaosa halduskogul ju vaid rahvakoosoleku staatus. Seega – detsentraliseerimise teema läbitöötamine Tallinna poolt oleks kasulik ka kogu Eestile, sest ajal, kui kogu riigis ühinevad paljud omavalitsused, on see küsimus täiesti lahendamata. Pole ju võimalik, et terve maakond või suur osa sellest ühineks suurvallaks ning seal on võimalus moodustada seniste iseseisvate valdade ja linnade asemel vaid kohaliku omavalitsuse korraldamise seaduses ette nähtud linnaosa või osavald.

Mis mujal maailmas linnajuhtimise vallas toimub?

Paljud Eesti poliitikud on kiitnud Läti jõulist haldusreformi, mille järgi vähendati omavalitsuste arv 500-lt umbes sajani. Samadele poliitikutele peaks sama loogikat järgides j kindlasti meeldima ka Tallinna katse ümbritsevaid omavalitsusi endaga ühendada.

Ka mujal maailmas toimuvad linnajuhtimise vallas üldiselt üsna tormilised arengud, näiteks Kopenhaagen on samas suunas edukalt töötanud, et ühendada endaga oma lähialasid ning muutuda niiviisi tugevamaks.

Soome riik on aga tervikuna oma linnapoliitikas, mis Eestis muide sellisel kujul puudub, kuulutanud, et tugevad linnad on riigi eesmärk. See tähendab, et riik teeb kõik endast oleneva, et linnad ja eriti pealinna regioon oleks rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline. Ka Helsingis on minu teada liikunud mõtted selles suunas, et kas eeslinnad ei peaks ka ametlikult Helsingiga liituma. Seni teevad nad seal vaid tugevat ja – pole tähtsusetu seda veel kord rõhutada – seadusega ette nähtud koostööd.

Ka globaalsest aspektist on pealinna regioonide tugevnemine suhteliselt paratamatu, sest riigid võistlevad üksteisega enamasti just oma pealinnade abil.

Kas riik on pealinna regiooni arendamisele kaasa aidanud?

Juba kümme aastat tagasi juhtis tollane regionaalminister Peep Aru vabariigi valitsuse töörühma, mille eesmärk oli reguleerida pealinna eristaatus seadustes, paraku tulemusteta.

Tallinn linn on ka ise aastate jooksul esitanud vähemalt neli korda riigi keskvõimule ettepanekuid seaduste muutmiseks, mis aitaksid pealinna ja tema tagamaa staatust määratleda või paremini reguleerida. Ent seni on see tegevus jäänud tulemusteta. Olen varemgi tsiteerinud professor Peter Schöberi tuntud ütlust ja tahan siinkohal taas korrata, et riik, mis ei hoolitse kohalike omavalitsuste õigustatud huvide eest, nõrgestab iseennast.

 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.