“Elus ja maadluses ei tule midagi lihtsalt, tööd peab tegema.”

Epp Mäe, maadleja
Majanduskriisist välja või ja pekiga (0)
09. veebruar 2009
Töötud Wabariigi-aegse tööbörsi ees Vene tänaval.

1924. aasta majandus-kriisist ülesaamiseks sulges riik mitmeid ettevõtteid, 30ndatel toetas aga või, munade ja peekoni tootjaid ning devalveeris krooni.

 

 

2008. aastal asendus Eestis majanduskasv majanduslangusega, mis praegu annab tunda juba igas eluvaldkonnas. Majanduskriise on meil esinenud aga varemgi, neist laiaulatuslikumaks võib pidada 1924. aasta ja 1930ndate alguse majanduskriisi.

1924. aasta majanduskriisi põhjuseks peetakse Eesti poliitikute viga orienteerumisel Vene turule ja Vene kaupade läbiveole. Nimelt lootsid Eesti poliitikud 1920ndate alguses optimistlikult, et Vene kaupade transiit Eesti kaudu jätkub, nagu see oli olnud tsaariajal. Samuti loodeti, et suured tsaariajal rajatud tööstusettevõtted leiavad oma toodangule turgu ka Nõukogude Venemaal.

1920. aastate alguses nii läkski. Eesti tööstusettevõtted müüsid kaupa Nõukogude Venemaale, samuti toimis Vene transiit Eesti kaudu. Kui 1920. aastal moodustas Vene turu osakaal Eesti ekspordist 15,4 protsenti, siis 1921. aastaks kasvas see 28,6 protsendini. Nõukogude Venemaa transiit kasvas 1920. aasta 28 000 tonnilt 346 000 tonnini 1922. aastal. See andis põhjust optimismiks. Pangad, kaasa arvatud Eesti Pank, mis tollal tegeles ka laenutegevusega, laenasid ettevõtluse otstarbeks kergekäeliselt raha. 1922. ja 1923. aastal kasvasid laenud 2,4 miljardilt margalt 8,1 miljardi margani. Hoiused pankades suurenesid samal ajal üle kahe korra vähem.

Venemaa lõpetas transiidi

Pärast Nõukogude Venemaa saavutatud edu kaubandussuhetes Euroopa suurriikidega 1922. aastal otsustasid bolševikud aga Eestiga aktiivsed majandussuhted lõpetada. Vene turg suleti Eesti tööstustoodangule, samuti lõppes transiit. 1923. aastal langes Vene turu osakaal Eesti ekspordis 6,7 protsendile. Vaatamata sellele jätkas Eesti riik laenude kergekäelise jagamise soosimist. Ettevõtetel, mis ei suutnud laene tähtajaks tagasi maksta, pikendati maksetähtaegu, ja laene anti isegi juurde.

Poliitikute kergekäeline laenupoliitika viis 1920ndate keskpaigaks riigi rahanduskriisini. Selle kujunemist toetas 1923. aasta suur väliskaubanduse defitsiit. Osaliselt võis see olla põhjustatud 1923. aasta viljaikaldusest, mis aitas kaasa sisseveo järsule kasvule.

Kujunenud olukord sundis poliitikuid majanduspoliitikat ümber hindama. Kergekäeline laenutegevus lõpetati ja vanu laene hakati tagasi nõudma. Ettevõtted, mis olid palju krediiti saanud ega suutnud oma toodangut turgudel realiseerida, suleti. Ettevõtted, mis suutsid ellu jääda, orienteerusid idaturult ümber lääneturule.

Valitsuse tegevus majanduse elavdamise nimel andis tulemusi. 1920ndate keskpaigaks muutus olukord tööstuses stabiilseks. Tööstustoodang kasvas, saavutades kõrgseisu 1928. aastal.

Kuivõrd 1924. aasta majanduskriis puudutas rohkem tööstussektorit, siis andis kriis tugevasti tunda ka Tallinnas. Pealinnas asusid mitmed tsaariaegsed suurtööstused, mille toodang pidi samuti Vene turule minema. Kriisi ajal aga tegevus tehastes seiskus ja paljud inimesed jäid töötuks. Need, kes kohta ei kaotanud, pidid leppima alakoormusel töötamisega. Pingelist olukorda üritasid kommunistid 1. detsembril 1924. aastal kasutada riigipöörde korraldamiseks.

Erinevalt 1924. aasta majanduskriisist polnud 1930. aastate suur majanduskriis Eestis poliitikute poolt välditav. Tegemist oli ülemaailmse majanduskriisiga, mis sai alguse ületootmisest. Kaupade, eriti põllumajandussaaduste hinnad langesid maailmaturul järsult. See tingis ekspordi vähenemise ja tootmise kokkutõmbumise, mis omakorda põhjustas tööpuuduse, vähenenud ostuvõime ja alanenud elatustaseme.

Ekspordi kahanemisele aitasid kaasa veel riikide rakendatud kohaliku toodangu kaitsemeetmed, millest enim rakendust leidsid kaitsetollid. Riigid kehtestasid väliskaubanduses järjest rohkem piiranguid, et kaitsta oma tootjaid.

Eesti põllumajandus- ja tööstustoodangu eksporti pärssis veel tõsiasi, et 1931. aastal devalveerisid oma valuutad Ühendkuningriik, Skandinaavia riigid ja Soome. Eesti ekspordi konkurentsivõime kannatas selle tõttu oluliselt.

Kriisi sügavusest annab aimu põllumajanduse kogutoodangu väärtuse languse ulatus. Kui 1929./30. põllumajandusaastal oli põllumajanduse kogutoodangu väärtuseks 256,8 miljonit krooni, siis 1932./33. põllumajandusaastaks langes see 133,3 miljonini. Tööstusele avaldas kriis vähem mõju, kuid siiski vähenes kriisi ajal tööliste arv 19 protsenti, töötasu 30 ja tööstussaaduste eksport koguni 64 protsenti (1932. aasta võrreldes 1929-ga). Kriisist polnud pääsu ka rahandussektoril, mitmed pangad läksid pankrotti.

Kroon devalveeriti

1930. aastate majanduskriisi ajal suurenes kõikides maailma maades riigi roll majanduselus. Kuivõrd kriis avaldas eriti mõju põllumajandussaaduste hindadele, peeti Eestis vajalikuks astuda samme, mis toetaksid põllumajandust. 1930. aastal võeti Riigikogus vastu teravilja kaitse seadus. Riik võttis selle seadusega enda kohustuseks osta ära kogu kodumaise rukkisaagi ülejääk hinnaga, mis vastaks rukki keskmisele hinnale. Teravilja import peatati. Eesti tähtsamaid ekspordiartikleid, milleks olid peekon, või ja munad, subsideeriti riiklikult.

Valitsus sekkus ka pankade tegevusse, ulatas abistava käe riigi seisukohast tähtsamatele pankadele, paigutades nendesse riigi raha või kuulutades neis välja ajutise moratooriumi.

Kõige olulisema majanduspoliitilise otsusega, milleks oli Eesti krooni devalveerimine, poliitikud venitasid. Paljud poliitikud said küll devalveerimise vajalikkusest aru, kuid ei soovinud olla ebapopulaarse otsuse elluviijateks. Kroon devalveeriti alles 1933. aasta suvel. Hilist devalveerimist, see on kaks aastat hiljem kui seda tegid Eestile olulised kaubanduspartnerid, peetakse Eesti Vabariigi majanduspoliitika üheks suuremaks veaks. Varasem devalveerimine oleks kriisi leevendanud. Krooni devalveerimine avas tee ekspordi suurenemisele juba sama aasta teisel poolel. 1934. aastal paranesid majandusnäitajad kõigis olulisemates majandussektorites.

 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.