"Tallinn on vinge koht, sest siin katsetatakse paljusid asju."

Jenni Partanen, Tallinna tehnikaülikooli tulevikulinna professor
Tallinna plaanitav haldusreform toob teenused inimestele lähemale (0)
09. veebruar 2009
Linnapea Edgar Savisaare kinnitusel toimub omavalitsuste liitumine ilma riikliku sunnita.

Tallinn tahab ellu viia haldusreformi, mille eesmärk on tuua linna teenused inimestele palju lähemale ehk muuta nad kättesaadavamaks ja hoida seejuures kokku rahva raha.

 

 

Möödunud nädalal Tallinna volikogus keskfraktsiooni poolt välja käidud haldusreformi kava on saanud juba teenitult vajalikku tähelepanu, ning seda on varjutanud ainult traagiline eelarvemenetlus Toompeal. Ka linnavalitsus on teatanud oma toetusest sellele kavale.

Selgitan, mis ja miks on plaanis all-linnas

Tallinn ei pea võitlema valede otsuste tagajärgedega, tehes paanilisi kärpeid eelarves ja jõhkraid lõikeid koosseisudes, rääkides seejuures halbadest ja väga halbadest valikutest. Tallinn saab oma arengut planeerides täna veel kaaluda heade ja paremate valikute vahel. Mis tähendab, et meie otsuste kvaliteet on oluliselt parem kui eelarvepaanikas viskleval Toompea koalitsioonil.

Et on aga kriisiaeg, siis on ka meil sobiv hetk linna halduskorraldus üle vaadata, liigne vesi ja õhk välja lasta ning samal ajal linlastele pakutavaid teenuseid parandada.

Riik on pikka aega haldusreformist ainult rääkinud.

Meie oleme mõelnud Tallinnas aga riigile nüüd selleski asjas abikäe ulatada ning tõepoolest vajaliku reformiga lõpuks ometi peale hakata. Seda nii oma linna hüvanguks kui ka teistele Eesti omavalistustele eeskujuks.

Linnaosavalitsustest teeninduskeskused

Esiteks, me muudame linnaosavalitsused linna juhtimisüksustest linlastele teenuseid osutavateks keskusteks. Kusjuures neid keskusi tuleb asumipõhiselt veel juurdegi.

Nii viime Tallinna pakutavad teenused rahvale igas mõttes lähemale.

Seejuures saame otsustavalt parandada teenuste kvantiteeti ja kvaliteeti. Kusjuures teenuste osutamise kulud ei tõuse, pigem langevad. Eriti keskmises ja pikas perspektiivis.

Teenuste osutamine ongi ju kohaliku võimu üks peamine olemasolu põhjus. Teenuste osutamise organisatsiooni tugevdamine tähendab ka paremaid teenuse standardeid, e-teenuste uusi arenguvõimalusi, personaalset kliendihaldust jpmt, mis näiteks suurtes erasektori organisatsioonides on juba elementaarsed ning millest linn saab õppida.

Juriidiliselt korraldatakse senised linnaosavalitsused ümber linnavalitsuse osakondadeks.

Ja teiseks, me hakkame reaalselt tegelema omavalitsuste liitumisega. Tallinna naaberomavalitsused on tegelikult selle linnaga nii kokku kasvanud, et miks mitte kõnelda leiva ühte kappi panekust.

Liitumiskõnelused naabritega

Headel aegadel puudus meist pisut rikkamatel naabritel meiega ühinemiskõneluste vastu tõsisem huvi. Praeguse majanduskriisi ajal võib aga senine koostöö areneda kaugemale, kui mõeldakse kas või Tallinna suurusest tulenevale stabiilsusele, mille poole püüdleb iga vastutustundlik omavalitsus. Veelgi rohkem mõeldes aga sünergiale, mida võimaldab suurem haldusüksus – Balti mere piirkonnas ja globaalses konkurentsis ellu jäämiseks pole meil alternatiivi jõudude ühendamisele. Ja loomulikult, mõeldes ka kulude kokkuhoiule, sest on päris selge, et pikemas perspektiivis valitsemiskulud vähenevad ja selle arvel on võimalik teenuste kvaliteeti ja mahtu parandada.

Muide, linnaosade kaotamine peaks liitumisläbirääkimistele naabritega lisama veelgi ühe argumendi – on ju ilmne, et ükski naaber ei kaaluks tõsiselt liitumist mõne olemasoleva Tallinna linnaosaga. Kui nad liituvad, siis ikkagi Tallinna linnaga.

Seejuures toimub kogu protsess loomulikult ilma riikliku sunnita, rääkimata Tallinna linna survest. Kõik tuleb läbi arvestada, rahvaga nõu pidada, ja nii need õiged otsused sünnivadki.

Ansipi kodulinnas
linnaosi pole

Reformierakonna esimees Andrus Ansip põhjendas möödunud suvel valitsuse pressikonverentsil väga veenvalt, et Tallinna halduskulusid saaks vähendada linnaosade kaotamisega. Ja tõepoolest – Ansipi kodulinn Tartu on linnaosasid haldusüksustena vältinud ning midagi halba sellest ei ole sündinud. Muidugi võivad paljud reformierakondlased oma partei liidri seisukohti mitte arvestada, sest suur osa oravate poliitkaadrist on ju just välja kasvanud Tallinna linnaosavanemate kohtadelt – Urmas Paet, Keit Pentus, Kristen Michal, Taavi Rõivas, Hanno Pevkur, Ülle Rajasalu jt –, kuid loodan, et Ansipi kogemus jääb selles küsimuses peale.

Ka terve Eesti haldusreformi algatamise eest praegu ministripalka saav valitsuse liige Siim-Valmar Kiisler (IRL), kunagine Tallinna Kesklinna vanem, saab väga hästi aru, millest on jutt, kui räägime linnaosade juhtimise depolitiseerimisest. IRL-i inimestel pole linnaosade juhtimine kunagi eriti õnnestunud ning seetõttu ei näe nad selles ehk ka enda jaoks suuremat poliitilist ohvrit. Samuti peaks eriti IRL-i poliitikutele meele järele olema asumite rolli suurendamine.

Linnaosade kaotamisega kaasneb aga veelgi üks kokkuhoiukoht, mis peaks tooma reformikavale sotsiaaldemokraatide poliitilise toetuse. Linnaosalehtedele praegu kuluvat ressurssi saaks tsentraliseeritult oluliselt paremini majandada. Vähema raha eest saame linlastele pakkuda rohkem informatsiooni, lisaks ülelinnalisele ajalehele ka interneti ja interaktiivse Tallinna Televisiooni baasil. Kindlasti saab interneti ja Tallinna Televisiooni kaudu senisest linnaosalehtede lauspostitusest odavamalt ja täpsemalt adresseeritult toimetada muuhulgas ka asumi-, tänava- ja ka majapõhist meediat. Et sotside suur nõudmine on olnud juba aastaid linnameedia reform, siis ootamegi nende toetust muuhulgas ka uue meedia arengut soosivale reformile.

Eeskujuks
tervele Eestile

Tallinna haldusreformi tähtsust tervele Eestile ei saa alahinnata. On ju selge, et mida tugevam on pealinn, seda tugevam on meie riik. Sest Tallinna piirkond on olnud ja on ka edaspidi peamine välisinvesteeringute Eestisse tooja, oluline tootmisbaas ja põhiline logistikakeskus.

Tallinna eeskuju omavalitsuste efektiivsemaks haldamiseks võiks mõjuda samasuguse eeskujuna nagu on olnud paljud meie sotsiaalpoliitilised sammud, ühistranspordi korraldamine, ettevõtlusinkubaatorid, munitsipaalpolitsei või ka munitsipaalehitus jne jne.

Kas ja mida me seejuures riigilt soovime? Eelkõige seda, et meid ülearu ei segataks ja meile kaikaid kodaratesse ei topitaks Tallinna elu korraldamisel. Kui midagi üldse veel soovida, siis kas või tänuks haldusreformi tegeliku liikvele lükkamise eest võiks riik nüüd ilma suurema kärata lahendada küsimused maa munitsipaliseerimisest Tallinnas, mida seni on pidurdatud. Taotlused selleks on ammu olemas, oleks Toompeal vaid poliitilist tahet. Regionaalministri toe eest Tallinna haldusreformile poleks Tallinnal ehk kahju talle kas või eluaegne tasuta parkimisluba välja teha (invaloa eraldamine jääb siiski arstide kätesse).

Valitsemise asemel teenindamine

• Linnaosad muutuvad linna juhtimisüksustest linlastele teenuseid osutavateks keskusteks.

• Vastavaid keskusi tuleb asumipõhiselt linnaosade piires juurdegi.

• Paraneb teenuse kättesaadavus ja kvaliteet.
 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.