"Tallinn on vinge koht, sest siin katsetatakse paljusid asju."

Jenni Partanen, Tallinna tehnikaülikooli tulevikulinna professor
Uus töölepinguseadus vähendab töötaja kaitset (0)
09. veebruar 2009
Juristid on avaldanud kahtlust, et uus töölepinguseadus võib minna vastuollu Euroopa Liidu õiguse normidega

Juulist kehtima hakkav uus töölepinguseadus vähendab töötaja vallandamiskaitset ja suurendab riigi koormust.

 

 

 

Ametiühingute keskliidu sõnul valmis seadus valusa kompromissina. Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Marika Tuus on öelnud, et seadus on töötaja suhtes vaenulik, sest tema vallandamiskaitse nõrgeneb, tööandja roll töösuhete lõpetamisel ja hüvitiste väljamaksmisel kahaneb.

«Koondamisest etteteatamise tähtaeg lüheneb keskmiselt kuu võrra, alla aasta töötanutel endiselt kahelt kuult vaid 15 päevale, kuupalga võrra vähenevad ka koondamishüvitised,» räägib Tuus. «Uudne on meie inimesele õhtuse tööaja, mille eest praegu lisatasu makstakse, kaotamine. Uus seadus õhtutööd eraldi välja ei too. See tähendab, et palk väheneb sadadel tuhandetel õhtuti tööd tegevatel inimestel näiteks meditsiini, kaubanduse, transpordi valdkonnas.»

Küüniliseks peab Tuus olukorda, kus koondamisteate võib töötajale üle anda ka tema puhkusel olemise ja isegi haigevoodis lamamise ajal. «Lihtsaks muutub ka last ootava naise vallandamine ja ametiühingu usaldusisiku lahtilaskmine, sest kumbki ei vaja siis enam kooskõlastamist tööinspektsiooniga,» mainis Tuus.

Juristid on avaldanud kahtlust, et uus töölepinguseadus võib minna vastuollu Euroopa Liidu õiguse normidega, seda näiteks lapsi kasvatavate inimeste seisundit puudutavate reeglite osas.

Palju vaidlusi tulekul

Tartu Ülikooli õigusteaduskonna dotsendi Merle Muda hinnangul on seaduse juriidiline kvaliteet üldse nõrk, ja kuna seaduse koostajad ei ole ilmselt paljude sätete puhul läbi mõelnud või suutnud ette kujutada, kuidas need praktikas rakenduma hakkavad, põhjustab seadus tulevikus palju vaidlusi. «Uue töölepinguseaduse kohaldamine on keeruline nii töötaja kui tööandja jaoks,» leiab Muda. Lisaks sellele puuduvad tema sõnul seadusest Euroopa Liidu õiguse nõuded, mille kohaselt peab tööandja teavitama töötajat töölepingu sisust hiljemalt kaks kuud pärast töötaja tööleasumist, rasedus- ja sünnituspuhkuse kasutamine on vähemalt kahe nädala ulatuses kohustuslik, lapsehoolduspuhkust pole võimalik vanemate vahel üle kanda. Eesti töölepingu seaduses sarnaseid sätteid aga kirjas ei ole.

Ka peaksid ettevõtte ülemineku reeglid kehtima ehk töölepingud ettevõtte omandajale üle minema, kui ettevõte läheb üle tööandja maksejõuetuse menetluse käigus, mis on suunatud võlgniku tervendamisele.

Tööinspektsiooni esindaja väitel on neil veel vara kommenteerida uue seaduse võimalikke mõjusid tööjõuturule. Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL) leiab, et seadus valmis valusa kompromissina, midagi täiuslikku selles pole, aga eks praktika paneb asjad paika. «Ilmselt hakkavad tulema ka seadusemuudatused,» mainib EAKL õigussekretär Tiia E. Tammeleht.

Sotsiaalminister Maret Maripuu on pidanud uut seadust uue ajastu alguseks töösuhetes. Milliseks see ajastu kujuneb, on praegu raske hinnata. Igatahes usub minister, et seadus annab Eestile võimaluse muuta tööturg avatumaks, paindlikumaks ja kaitstumaks igale töötajale. Ning kui majandus ükskord jälle tõusuteele pöördub, siis on oma osa selles ka uuel töölepinguseadusel.

Seevastu EAKL õigussekretär leiab, et uus töölepinguseadus ja majanduse olukord pole omavahel kuigivõrd seotud. «See on tööandjate välja käidud väide, mida ma väga hästi ei usu,» nendib Tammeleht. «Ettevõtja, kes majandada ei oska, läheb ju ikka pankrotti, ja jutt, et töötajast lahtisaamine on kallis, on üles puhutud.»

Seaduse sõnastus keeruline

Kui Maripuu on avaldanud arvamust, et ega töötajad pole lambad, kes enda eest seista ei suuda, siis Tammelehe hinnangul saanuks seaduse sõnastusegi lihtsama teha. Konkreetsetest probleemsetest punktidest toob ta välja 5. paragrahvi, kus võib segadusi tekitada jutt töölepingu kirjalikust dokumendist. «Seletuskirjas on küll lahti kirjutatud, mida «töölepingu kirjaliku dokumendi» all silmas peetakse, aga seadusest endast seda väga välja ei loe,» selgitab Tammeleht.

Seaduse tekstist võib jääda mulje, nagu oleks tööleping ja töölepingu kirjalik dokument kaks eri asja. Kusjuures esimesel juhul piisaks kokkuleppest, et töötaja kohustub tegema tööd ja tööandja kohustub maksma tasu, teisel juhul peaks tööandja töötajale teatavaks tegema andmed töötingimuste ja muude nõutavate asjaolude kohta. Tegelikkuses räägib see paragrahv töölepingu kohustuslikest tingimustest sarnaselt kehtivale õigusele. Uus seadus ei kohusta töölepinguid ümber vormistama.

Plussid ja miinused

• Õhtuse töö eest ei maksta enam lisatasu.

• Palga maksmisega viivitamisel on tööandja viivis senise 0,5% asemel 0,03% päevas.

• Vähenevad koondamisest etteteatamise tähtajad. Alla üheaastase töösuhte puhul on etteteatamise tähtaeg senise ühe kuu asemel 15 päeva, 1-5-aastase töösuhte puhul 30 kalendripäeva; 5-10-aastase töösuhte puhul 60 kalendripäeva; üle 10-aastase töösuhte puhul 90 kalendripäeva.

• Riik võtab omale suuri rahalisi kohustusi.

• Kaob ära kohustus anda lisapuhkust.

• Seadusest puuduvad Euroopa Liidu õiguse nõuded.

+

• Töötukindlustuse hüvitist saavad ka need, kes on töösuhte lõpetanud omal algatusel või kokkuleppel tööandjaga.

• Ebaseaduslikul koha ülesütlemisel maksab tööandja hüvitist kolme kuutasu ulatuses senise kahe asemel.

• Töötuskindlustuse hüvitise määr tõuseb esimesel sajal töötuse päeval 70 protsendini töötaja keskmisest töötasust ning 101. päevast 50 protsendini.

• Laieneb töötuskindlustushüvitise saajate ring.

• Koondamisest etteteatamisel on tööandja kohustatud andma töötajale vaba aega uue töö leidmiseks.

• Töövaidluskomisjonis lahendatavate rahaliste nõuete suurus tõuseb 150 000 kroonini.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.