“Elus ja maadluses ei tule midagi lihtsalt, tööd peab tegema.”

Epp Mäe, maadleja
Koondatud kardavad kodu kaotust (0)
16. veebruar 2009
Lia Pais pole veel otsustanud, mida teha maalingutega köögi seinal – kas üritada need kodust loobumisel kaasa võtta või maha jätta?

Paljud äsja töökoha kaotanud inimesed, nende hulgas üksikema Lia Pais, kardavad paaniliselt tänavale sattumist, sest laenu andnud firmad ei võimalda alati laenutingimusi kergendada.

 

 

Lia Pais võttis eelmisel aastal laenu, et korter ära remontida. «Seinad seenetasid ja aknad olid nii läbi, et võis sõrme sisse lükata,» räägib naine.

350 000-kroonise laenu tagatiseks pani naine kahetoalise korteri. Nüüd ähvardab teda kodust, kus nad pojaga kahekesi elavad, ilmajäämine.

Novembris Pais koondati, nüüd on ta küll tööbörsil, aga kui raha ei ole, siis ei ole. Palvele intressi langetada või laenuperioodi pikendada pole firma naise sõnul vastanud. Saatis hoopis väga ähvardavalt mõjunud kirja, kus loetletakse, mida firma temaga nüüd teeb – tagasimaksed pole ju korralikult laekunud.

«Inimesed ei teadvusta vel endale, et olukord on halb ja paremaks ei lähe,» ütles Aires Liisingu juhatuse liige Alar Nisu. «Antud olukorras tuleb võib-olla ka meil järeleandmisi teha, näiteks trahvides, aga see oleneb juba konkreetsest olukorrast.» Nisu sõnul on neil laenuga hätta sattunute arv kindlasti suurem, kui mullu samal ajal.

Lia Paisi juhtumi kohta ütleb Nisu, et kuna naine on ka pikas perspektiivis tõenäoliselt maksejõuetu, siis võib väljapääs seisneda korteri müügis. «Aga kuna inimene pole selleks valmis, jääb ta ise kaotajaks, kui praegu neid halbu otsuseid ei tee,» lisas Nisu. «Talle on olukorda selgitatud.»

Järjekorrad pikenevad

Kommentaariks kodulehel rippuvale lausele, et firma ei küsi tõendit kliendi sissetulekute kohta, ütleb Nisu: «Osa firmade poliitika ongi, et inimene peab ise oma maksevõimet hindama, kui tal on piisav tagatis. Igal pool jääb kaotajaks inimene, kes ei tee ratsionaalseid otsuseid.»

Tallinna võlanõustajate juures kasvavad järjekorrad iga päevaga.

«Hoolimata sellest, et nad töötavad kuus päeva nädalas, on järjekorrad kasvanud lausa nädala pikkuseks,» ütleb Tallinna sotsiaaltöö keskuse võlanõustajate üksuse juht Terje Lääts. Viimasel ajal on rohkem käinud noori inimesi, kes on sattunud SMS-laenu võrku.

Mine kohtusse!

«Kõik algab esimesest laenust,» tõdeb Lääts. «Võetakse veel seitse-kaheksa laenu ja elatakse aasta päris normaalselt. SMS-laenudega soovitan kindlasti sidet pidada, pigem e-kirja teel, et suhtlemisest jääks ka jälg.»

Kuigi laenu tähtaja pikendamise soovi peale pakuvad laenufirmad tavaliselt maksegraafikut, leiab Lääts, et tihti on mõttekam lastagi asi kohtusse minna, kuna tavaliselt ei määra kohus nii suuri intresse, kui laenufirmad soovivad. «Kohtute tavaline praktika on, et välja mõistetakse kahekordne põhivõla summa,» mainib ta.

Kuigi teoreetiliselt on kinnisvara võimalik kaotada ka SMS-laenuga, pole Läätse sõnul tema praktikas sellist juhtumit olnud.

Küll olevat suurenenud nende klientide arv, kes ei ole suutnud tasuda laenumakseid ning jäänud ilma näiteks 30 000-kroonise laenu tagatiseks pandud 120 000 krooni maksnud autost.

Nende kohta, kes võtnud kodulaenu ja maksmisega hätta jäänud, ütleb Lääts, et kahjuks mõned tõesti kaotavad kodu ja jäävad sellegipoolest veel pangale võlgu. Viimasel ajal on igas kuus kolm-neli juhust, kus inimesed ei saa pangaga hakkama. Nad on ostnud korteri, palku on aga vahepeal vähendatud ning pank ähvardab korteri maha müüa. «Müügikuulutused on üleval, aga kas need on ka kaubaks läinud, seda ma ei tea,» ütleb Lääts. «Kes see tahab osta korterit koos inimestega. Korterist kedagi välja tõsta saab uus omanik ainult kohtu kaudu.»

Ära pista pead liiva alla

Kristi Künnapas, Swedbanki pressiesindaja:

Kui inimene näeb, et tal võib tekkida laenuga probleeme, siis esimese asjana tuleks pangaga ühendust võtta. Kindlasti ei tohi probleemi eest põgeneda. Teiseks, kindlasti ei soovita võtta ajutiseks leevenduseks ühtegi kiirlaenu.

Konkreetsed lahendused sõltuvad olukorrast. Levinum on maksepuhkus, 70% juhtudest see aitab. Enamus leiab selle aja jooksul uue töö ja tastab oma sissetulekud. Kui inimesel on veel mõned väiksemad laenud kõrgema protsendiga, võib need ehk panna kokku üheks suuremaks laenuks. Samuti on võimalik pikendada laenutähtaega. Kui probleemid on väga tõsised, siis loomulikult on üks lahendus korteri müük. Tavaliselt jõuavad kliendid ise arusaamisele, et see on vajalik, sundvõõrandamisi on väga vähe. Meie pangal on 97 000 kodulaenu klienti, neist 400 on maksepuhkusel ja 600 üle kolme kuu võlgu. Sundmüüki lähevad tavaliselt nende korterid, kes pangaga koostööd ei tee. Nende arvu võib mõõta kümnetes.
 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.