"Tallinn on vinge koht, sest siin katsetatakse paljusid asju."

Jenni Partanen, Tallinna tehnikaülikooli tulevikulinna professor
Loomapolitsei igapäevatöö: näksavaid koeri otsimas (0)
16. veebruar 2009
Inspektor Tanya Tõnisson tõdeb, et esimene töönädala oli loomapatrullile tõeliselt teokas.

Loomapolitsei on tegutsenud vaid kaks nädalat, kuid inspektorite sõnul on koerte ja kassidega seotud kaebusi Tallinnas ootamatult palju, päevas üle kümne.

 

 

«Esimene nädal oli väga pingeline, väljakutseid laekus palju,» tunnistab Tanya Tõnisson, üks kahest Tallinna munitsipaalpolitseiameti loomapatrulli inspektorist. «Alustatud on 11 väärteomenetlust ja tehtud 15 200 krooni ulatuses trahvi. Paljudel juhtudel oli aga tegemist nö tühisõiduga, sest loom, kelle juurde meid kutsuti, oli vahepeal minema jooksnud.»

Ühel õhtupoolikul suundub Pealinn koos loomapolitseiga patrullima. Kell 15: väljakutse Valdeku 62. Helistaja on kurtnud, et ühe naabri suuremat kasvu, hundikoera moodi koer on agressiivne ja häirib majaelanikke pideva haukumisega.

Kaebajat loomapatrull kodust ei leia, küll aga annavad hoovis vedelevad väljaheited tunnistust, et koera selles majas tõepoolest peetakse. Koridoriuksest sisse astudes annab koera olemasolust märku ka hele haukumine. «See ei ole õige koer,» nendib Tõnisson, koputades uksele, mille tagant kostab haukumist. «Meie otsime suurt koera.» Õige pea ilmubki ukse vahele pisikese taksi pikk peenike koon ja kaks uudistavat särasilma. Perenaine räägib, et üks suuremat masti koer elab nende majas veel. Naine lisab, et koerale pole tal midagi ette heita, küll aga tema omanikule, kes ei vaevu oma koera junne hoovist kokku korjama.

Inspektor Tõnisson nendib, et eesti inimene on loomult tagasihoidlik – helistab ja teatab rikkumisest, aga kui politsei lõpuks ukse taga seisab, siis ütlusi andma ei kipu. Kui aga tahetakse probleemi lahendada, tuleb esitada konkreetsed faktid.

Naksaja peni näole ei anna

Kell 15.30: väljasõit loomapatrullile juba tuttavasse kohta Põllu tänaval. Ümbruskonna elanikud kaebavad, et suuremat kasvu musta-valgekirju koer jookseb lahtiselt ringi ja kipub möödakäijaid kannast või kannikast naksama. Sündmuskohale jõudnud, tuleb taas kord tõdeda, et naksamislembene peni on peitu pugenud. «Sellistel puhkudel võtame piirkonna pideva kontrolli alla ja mingi aja pärast oleme ohtliku koera loodetavasti tabanud,» ütleb Tõnisson.

Koerte ja kasside püüdmine loomapatrulli tööülesannete hulka tegelikult ei kuulu. Hulkuvast koerast teavitatakse loomapüüdjaid ning AS Teho korraldab tema varjupaika toimetamise. «Kui aga olukord on ohtlik, siis katsume looma oma jõududega kinni püüda. Meil on vastavad vahendid olemas,» räägib Tõnisson. Kõige karmim vahend, millega koerale lähenetakse, on varre otsas olev silmus, mis koera kaela ümber kinni jookseb. Jäik vars aitab koera püüdjast ohutus kauguses hoida. Koera püüdmiseks on aga ka leebemaid vahendeid: vorstid ja kondid. «Kui koer on kaua söömata olnud, pruugib talle vaid vorst hambusse visata, kui loom ongi juba ohutuks tehtud. Koer ei raatsi suutäiest lahti lasta, hammustada ta vorsti hammaste vahel hoides ei saa, ja käes ta meil ongi. Lihtne koerapsühholoogia,» naerab Tõnisson.

Inspektor pakub pasteedisaia

Järgmises kohas saabki koerapsühholoogiat tegelikkuses rakendada.

Kell 16: väljakutse Vabaduse puiestee 123 maja juurde. Jälle on teatatud lahtiselt ringijooksvast suurest kollakat karva koerast. Sedakorda on peategelane kenasti kohal, kuid otsustanud end loomainspektoritest ohutus kauguses hoida. Kuigi koer ei näi väga kuri olevat, otsustab politsei, et mõistlik oleks ta siiski kohe kinni püüda. Vorst peni ei veena, küll aga maksapasteedisai, mille inspektor Tõnisson on endale kõhutäiteks kaasa võtnud – selle abil koer ära meelitataksegi.

Kinnipüütud koerad viiakse Viljandi mnt 24d asuvasse loomade hoiupaika. Kui koer on registreeritud, võetakse tema omanikuga ühendust. Kui aga omanikku ei leita, siis kiibistatakse ja vaktsineeritakse koer hoiupaigas.

Seekord olid kõik väljakutsed seotud koertega, kuid Tõnissoni jutu järgi on tegelikult koerte ja kassidega seotud juhtumeid enam-vähem võrdselt.

Reeglid paika

• Looma pidamine ei tohi häirida avalikku korda ega teisi loomi

• Looma on keelatud hüljata, vigastada, abitusse seisundisse jätta, tekitada valu ja välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi, põhjustada looma hukkumist.

• Koera tohib viia avalikku kohta jalutusrihma otsas, tagades kaaskodanike ja loomade ohutuse. Ühistranspordis peab koeral lisaks jalutusrihmale olema suukorv, välja arvatud koertel, kes on süles või kandmisvahendis.

• Loomapidaja peab järgima sanitaar- ja hügieeninõudeid, sealhulgas koristama oma looma väljaheiteid. Looma ei tohi ujutada ja/või pesta avalikes supluskohtades, tiikides ja purskkaevudes.

• Keelatud on omanikuta looma toitmine ning pidamine korterelamu üldkasutatavates ruumides või territooriumil, kui see on vastuolus antud elamu kodukorraga.

• Kui oled märganud loomapidamise eeskirjade rikkumist, helista 14410!

Kõik loomapidamise nõuded on kirjas Tallinna linna koerte ja kasside pidamise eeskirjas. Kui loomapidaja neid rikub, on talle võimalik määrata kuni 6000 krooni suurune rahatrahv. Kui aga rikkumine põhjustas varalise kahju või inimesele tervisekahjustuse, võib loomapidajat karistada kuni 12 000 krooni suuruse rahatrahviga.
 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.