“Elus ja maadluses ei tule midagi lihtsalt, tööd peab tegema.”

Epp Mäe, maadleja
Perekeskus aitab hättasattunut (0)
16. veebruar 2009
Enamik vabatahtlikest vanematest õdedest-vendadest on erinevate Tallinna ülikoolide tudengid, paljud neist on olnud hättasattunud lastele toeks juba mitu aastat.

Olete kunagi mõelnud enesetapule? Perekeskuse Lapsemure foorumis www.lapsemure.ee on 84% vastanud sellele küsimusele jaatavalt. Mõttest teoni võib küll olla pikk maa, ent number on siiski kõnekas.

 

Tallinna perekeskuse tugiisikuteenistuse juhtumikorraldaja Rene Seini sõnul on Lapsemure foorumi külastatavus viimasel ajal tublisti kasvanud, kusjuures põhiteemadeks on tõusnud depressioon ja enesetapp. «Homne surm», «Lootusetult ummikus», «Mul pole kedagi» – need on vaid osa paljudest teemadest.

Nii palju ummikseisus lapsi! On see üks majandusummiku kõrvalnähtusi? Sein ütleb, et just nii see ilmselt tõesti on. Majanduslik ja sotsiaalne kriis käivad käsikäes. Võib ju unistada, et nigelate majandusolude tingimustes tõusevad pinnale põhiväärtused, inimesed leiavad arutu tarbimise juurest taas tee pere rüppe jne, ent Sein tõdeb, et elus selline mudel ei kehti.

«Meie vabatahtlikuprogrammi «Vanem vend, vanem õde» raames on viimasel ajal tunduvalt tõusnud nende laste osakaal, kelle vanemad on omaenda majanduslike ja töömurede varjus veelgi enam unarusse jätnud,» räägib ta. «Rohkem on ka neid juhtumeid, kus vanem, kes oma probleemidele lahendust ei leia, elab frustratsiooni verbaalselt või füüsiliselt välja lapse peal.»

Seini sõnul leidub Tallinnas tuhendeid lapsi, kellele perekond ei suuda normaalseks kasvamiseks piisavalt tuge pakkuda. Et ummikkusse sattunud lapsi ja noori on palju, kinnitab ka linna sotsiaal- ja tervishoiuameti sotsiaalhoolekande osakonna peaspetsialist Reet Rääk.

Muresid on raske varjata

«Tegelikult me ei tea ju, kui palju lapsi on oma muredega üksi jäänud,» tunnistab ta. «Ka laps, kellel on vanemad ja kodu olemas, võib tunda ennast õnnetuna. Eriti nüüd, kui paljud vanemad on mures oma tuleviku pärast. Ükskõik kui oskuslikult vanemad lapse eest probleeme varjavad, lõpuni see neil ei õnnestu. Lisaks oma muredele hakkab laps muretsema ka vanemate pärast.»

Rääk pakub välja kasvatuspõhimõtte: «Reeglid on lihtsad: võta lapse jaoks aega – kuula, mõista, aita. Lapse masendusse langemist on kergem ennetada, kui teda sealt välja aidata.»

Perekeskuse päevakeskuse sotsiaaltöötaja Mariann Lambing ütleb, et paljudel juhtudel ei suuda laps ja vanem siiski usalduslikku suhet luua. Kui suhtel puudub põhi, siis pole ka loota, et see äkitselt, näiteks majandusolude muutumise tõttu, õitsele puhkeb. «Kokkukasvamine peab olema toimunud ikkagi pika aja jooksul,» räägib Lambing. «Mõni tõesti leiab taas oma pere, aga on ka selliseid, kes majandussurutise tõttu langevad veel suurema pinge alla. Kui inimese esmavajadused pole rahuldatud, siis pole loota, et tal suhtetasandil paremini läheks.»

Tegelemaks probleemide küüsi sattunud laste ja peredega, on Tallinna perekeskus koondanud Asula 11 majja mitu tugiteenust. Lisaks noorte nõustamisele interneti ja telefoni teel pakub keskus hättasattunud lastele toeks ja sõbraks vabatahtlikke, nö vanemaid õdesid ja vendi.

Psüühika kahjustub kergesti

Vanemad õed ja vennad tegutsevad Tallinnas juba ligi kümme aastat, esmalt omaette ettevõtmisena, nüüd osana perekeskusest. Keskusse on koondunud 34 vabatahtlikku, kes käivad oma vabast ajast seltsiks lastel, kellel mingil põhjusel on tarvis vanema inimese tuge ja tunnustust. «Me ei tegele lastega, kellel on rasked probleemid, alkoholi- või narkosõltlaste või politsei huviorbiiti sattunutega tegelgu ikka spetsialistid,» räägib Sein. «Meie puhul on tegemist siiski ennetustööga. Siin on lapsed, kellel on mingil ajal tekkinud raske olukord – näiteks on laps kaotanud vanema, peres on tülid, sõpru ei ole – ja kes on seetõttu sattunud lastekaitsetöötajate vaatevälja.»

Reet Rääk tõdeb, et nende laste psüühika, kes on sattunud lastekaitse huviorbiiti, on juba tublisti kahjustada saanud. «Kuid õnneks on lapsed loomult optimistid ja muutustele avatud,» ütleb ta. «Kui toetava täiskasvanuga kujuneb usalduslik suhe, ei tarvitse lapsepõlve kurvad kogemused saatuslikuks saada.»

Mõnikord leiavad laps ja tugiisik juba esimesel korral ühise keele, kuid enamasti areneb usalduslikum suhe välja poole aasta või isegi aasta jooksul. «Vabatahtlikutöö puhul on kõige hullem see, et sa võid ennast ära rebestada, aga muutust ei pruugigi tulla, või ei ole see märgatav,» räägib Sein. «Edasiminekuks võib aga pidada sedagi, kui olukord ei muutu hullemaks – kui näiteks koolist popitav laps ei hakka lisaks tarbima näiteks alkoholi ega uimasteid.»

Pakkumaks lastele võimalikult mitmekülgset tegevust, korraldab perekeskus aeg-ajalt ühisüritusi. Koos märgitakse ära tähtpäevi, külastatakse huvitavaid asutusi, käiakse ujumas, teatris jne.

PEREKESKUS pakub abi

• Talllinna perekeskuse usaldustelefoni number 6556 088.

• Perekeskus on Tallinna linna loodud asutus perede paremaks toimetulekuks. Keskus pakub eri teenuseid, näiteks psühholoogilist nõustamist hingehädadega toimetulekuks. Seal tegutsev pereteenistus annab praktilist laadi nõu. Keskuse päevakeskuses õpetatakse lapsi vaba aega sisukalt kasutama, tugiisikuteenistus nõustab interneti ja telefoni teel lapsi ja pakub neile sõbraks vabatahtlikke vanemaid õdesid ja vendi.
 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.