"Tallinn on vinge koht, sest siin katsetatakse paljusid asju."

Jenni Partanen, Tallinna tehnikaülikooli tulevikulinna professor
Valgre kuulsus sai alguse Tallinna kõrtsidest (0)
16. veebruar 2009
Valgre kuulsus sai alguse Tallinna restoranide ja kohvikute lõbusas ja haritud seltskonnas.

Raimond Valge tähelend Eesti parima laululoojana algas Tallinna restoranidest, kus ta koos teiste kõrgetasemeliste muusikutega leiba teenis.

 

 

Raimond Valgre isa Johannes Tiisel ei olnud hea perekonnapea. 1936. aastal vanemate abielu lagunes ja ema Linda kolis koos lastega Tallinna lähedale Nõmmele, mis oli tookord omaette linn. Nõmmel elades, 22. aprillil 1937. aastal, vahetas perekond nime Tiisel Valgre vastu.

Raimond Valgre oli muusikat õppinud juba siis, kui pere Paides ja hiljem Raplas elas. Tallinnas tunnid jätkusid, Raimondi õpetajaks sai tuntud pianisti Artur Lemba vend Teodor Lemba.

Ema soovil õppis Raimond ka Tallinnas Riigi Ühistehnikagümnaasiumi ehitusosakonnas – ema tahtis, et poeg omandaks elukutse, millega on hiljem võimalik endale leiba teenida. Peaaegu ühel ajal Valgrega õppisid selles koolis hilisem tuntud laulja Artur Rinne ja saksofonist Herbert Kulm.

Raimond Valgre muusikahuvi kasvas. Et üha rohkem muusikat kuulata, pani ta ise kokku raadiovastuvõtja ning käis eakaaslastega kinos muusikafilme vaatamas, püüdes kuuldut hiljem järele mängida. Kaasaegsete meenutuste kohaselt oli tema suurim eeskuju toona väga populaarne ameerika laulja Bing Crosby.

Algab muusikukarjäär

Pärast kooli lõpetamist tutvustas õde Evi Raimondit muusik Artur Rannega. Viiulimängija Ranne otsustas luua aurulaev Suurupi peal mereorkestri, kus mängijad olnuks meremehevormis.

Ranne on meenutanud: «Orkestril puudus pianist. Juhtus nii, et ma tutvusin Eviga, Raimond Valgre õega. Seejärel sain ka Raimondiga tuttavaks ja kutsusin teda orkestrisse. Mängisime lõbusaid meremehelaule ja muid populaarseid meloodiaid. Publikule meie mäng meeldis. Ükskord, teel koju, astusime sisse Tartu maantee restorani Lootus. Rahvast oli palju. Meil paluti midagi mängida.Raimond istus klaveri taha, mina võtsin viiuli. Meil oli edu, restorani omanik ütles, et pärast töö lõppemist laeval võime mängida tema juures.»

1933. aastal kutsuti Valgre muusikuna tööle restorani Lootus. Toona oli Tallinna restoranides ja kohvikutes mängivate muusikute tase väga kõrge. Seal mängimist ei peetud häbistavaks, oli see ju muusiku jaoks tookord ainus võimalus rahuldavat sissetulekut teenida.

1930. aastatel oli Tallinnas küllaltki palju kohti, kus õhtusöögi kõrvale sai kuulata muusikat heas esituses. Elav muusika kõlas restoranis Pariis, mis hiljem nimetati Gloriaks, Astorias, Kuld Lõvis, Du Nordis Rataskaevu tänaval jt paikades.

Raimond Valgre, kes elas noil aastail aadressil Koidu 128, alustas Tallinna restoranides ja kohvikutes musitseerides rahateenimist. Valgre mängis klaverit, akordioni, kitarri, löökriistu, mõnikord laulis. Veel esines ta Astorias ja restoran Maksimis Nõmmel.

1936. aastal ostis Valgre muusikuna teenitud raha eest endale Itaalia päritolu kalli akordioni Ciusarolli, mis toodi eritellimusel Londonist.

1938–1940 mängis Valgre klaverit kohvikus Viru. Sel ajal muretses ta endale firma CID kitarri.

1939 avati draamateatri keldris restoran Draamakelder, kus Valgre töötas sügisest 1939 kuni suveni 1940. Ühtlasi mängis klaverit ja akordioni populaarses kohvikus O.K. Suur-Karja tänaval.

Praeguse Olümpia hotelli vastas oli enne sõda väike restoran Salve, kus Valgre samuti klaverit mängis.

1940–1941, mil Valgre sõjaväkke kutsuti, mängis ta akordioni ja kitarri Pirita jõe äärses kohvikus.

Ema ja suvetüdruk

Kaasaegsed meenutavad, et 1930. aastatel võis Valgret sageli näha Tallinna tänavatel koos emaga, keda muusik väga hoidis. Neile meeldis ka mõnes vanalinna hubases kohvikus tassikese kohvi juures vestelda.

Raimond Valgre sõber muusik Eino Avarsoo kirjeldab oma esimest kohtumist tema ja ta emaga toona populaarses kohvikus O.K., mis asus aadressil Suur-Karja 18: «Istusin uksealuse laua taha. Orkester mängis teises nurgas. Orkestri kõrval istus lauas kohvitassi ja konjakipitsiga soliidne daam, oli näha, et ta ootas kedagi. Selgus, et see oli Valgre ema. Mõne aja pärast, lõpetanud akordionipala, tuli Valgre laua juurde ja istus ema kõrvale. Nad vestlesid millestki elavalt, jõid kohvi, seejärel tõusid ja läksid, hoides teineteisel käe alt kinni. Ema ja poeg…»

Ajavahemikus 1933–1940 andis Rudolf Preismann Tallinnas välja noodikogumikku «Modern Lööklaulud». Artur Ranne aitas tal seda teha, ja ka Valgre kutsuti appi.

1933. aastal kirjutas Valgre oma esimese laulu «Blond Aleksandra». Varsti lisandus veel 12 laulu, mis ühendati põimikuks «15 minutit Deddyga». Paljud neist lauludest olid pühendatud Nõmme gümnaasiumi abituriendile Deddy Akkessonile.

Kaasaegsed meenutavad, et Raimondile meeldis see 1935. aasta suvel Pirita iludusvõistlusel Miss Suve tiitli saanud neiu. Hiljem läks neiu mehele ja sõitis Eestist ära.
 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.