"Kui vanasti said inimesed tänaval petta, siis nüüd internetis."

Joosep Kaasik, Põhja prefekt
Kohus põrmustas politsei alusetud süüdistused mitme linnaametniku aadressil (0)
23. veebruar 2009

Politsei poolt suure meediarünnaku saatel algatatud nõiajaht linnaametnike pihta on saanud kohtus hävitavalt lüüa. Need ametnikud, kes julgesid politsei trahviotsuse kohtusse anda, on tänaseks õigeks mõistetud.

 

 

 

Möödunud aastal algatas Põhja politseiprefektuur suure meediakära saatel paljude Tallinna linnavalitsuse ametnike suhtes väärteomenetluse. Rasvased pealkirjad ja ametnike «mustade nimekirjade» avaldamine ajakirjanduses pidid avalikkusele mõista andma, nagu oleks ametnikud teinud midagi rängalt seadusvastast või isegi korruptiivset. Politsei menetlus käis korruptsioonivastase seaduse paragrahv 4 alusel, mille lõige 1 keelab osal ametiisikutel olla äriühingu juht- või järelevalveorgani liige.

Tänaseks on kohtus selgunud, et politsei ja seega ka ajakirjanduse süüdistused olid täiesti alusetud, kuna kaks linnaametnikku on juba saanud kohtus õigeksmõistva otsuse. Üks neist oli Pirita linnaosa valitsuse õigusnõunik Kunnar Korsten, kes julge mehena kaebas tema suhtes algatatud väärteoasja edasi Harju maakohtusse, kus ta 16. novembril õigeks mõisteti.

Enamiku saaks õigeks mõista

Korstna sõnul tuli õigeksmõistev otsus, sest puudus alus, mille pärast teda süüdi mõista. «Need, keda saaks selle konkreetse paragrahvi alusel süüdi mõista, on seaduses üles loetud,» selgitas Korsten. «Sellistel ametnikel peab olema otsustusõigus, nagu on näiteks linnapeal, linnaosavanematel ja nende abidel. Kuid mis otsuseid saab linnaosa õigusnõunik vastu võtta?»

Olgu öeldud, et 42 inimesest, kelle nimed meedias häbiposti pandi, polnud keegi abilinnapea ega linnaosavanem, seega polnud neil ka võimalust teha kaalukaid otsuseid, rääkimata võimalikust tekkivast nn huvide konfliktist äriühingusse kuulumisel.

Korsten soovitab ka teistel ametnikel oma õigusi kaitsta. «Arvan, et enamik, kes trahvi ära maksid, oleks õigeks mõistetud,» mainis ta. «Mina omalt poolt meediat siiski ei süüdista. Pigem on see kivi politsei kapsaaeda, nemad poleks tohtinud andmeid avaldada. Siiski oleks võinud lehtedest lugeda väärteootsusest pärast selle jõustumist, kui kedagi tõepoolest asja eest karistati, mitte kohe kõiki ette süüdi mõista. Mina lugesin lehest, et olen süüdi, ja sain sealt isegi teada, palju mul trahvi maksta tuleks, kuigi väärteootsus ei olnud veel jõustunud ja seda oli võimalik kohtusse edasi kaevata.»

Korsten avadas lootust, et olukord seaduse osas paraneb. «Tänasel päeval on juba arutlusel korruptsioonivastase seaduse muutmine,» lausus ta. «Tänases korruptsioonivastases seaduses puudub konkreetne selgus. Põhiseadusest ja Riigikohtu seisukohtadest tuleneb, et seaduse säte peab olema sõnastatud piisava täpsusega, võimaldamaks isikul oma käitumise tagajärgi ette näha. Eriti oluline on seaduse sätte selgus selliste tegude suhtes, millega võivad kaasneda karistuslikud tagajärjed isikule.»

Ettevõtlusvabadust ei saa piirata

Korstna arvates peaksid politseinikud asjatundlikumad olema. «Arvan, et korruptsiooni vastu võitlevad politseinikud tegid oma tööd, kuid nad tegid seda hoolimatult,» märkis ta. «Eeldan, et nad peaksid oma valdkonda hästi teadma, kuid praegusel juhul tundub, et politseinikel oli kodune töö tegemata. Mis puudutab üldisesse politseitöösse, siis võib sellega rahule jääda, kuigi näiteks Pirital võiks rohkem patrulle liikuda.»

Ka teine ametnik sai kohtus 18. veebruaril samas asjas võidu. Linnakantselei sisekontrolöri teenistuse osakonna peaspetsialist Juhan Raudsepp vaidlustas samuti trahviotsuse ja sai õigeksmõistva otsuse.

«Ettevõtlusvabadus on üks põhiseaduslikest õigustest ning selle piiramine võib kõne alla tulla ainult seaduse alusel,» on märkinud Raudsepp, kes oli OÜ Õiguskaitsebüroo juhatuse liige.

Raekoja direktor: Eesti riik on julm!

Paljud toona süüdistuserahe alla jäänud täna enam muidugi kohtusse ei lähe, kuigi teavad, et nende trahvimine ja meedia rünnakud polnud õiguspärased. Üks neist on Tallinna raekoja direktor Elviira Liiver Holmström (pildil), kes otsustas toona kiiresti trahvi ära maksta, kuigi ta isegi enam ei kuulunud mingi äriettevõtte juhatusse.

«Kui mind ajalehtedes süüdistama hakati ja minust Postimehes joodiku näoga foto ilmus, viskas mul nii üle, et pöördusin oma juristi poole,» rääkis Holmström. «Tema soovitas mul summa ära tasuda. Ma ei jaksanud selle asjaga jändama hakata, tööd oli jube palju ja nii ma siis maksingi.»

Holmströmi kinnitusel on ametniku võit kohtus positiivne, kuid see ei muuda ühiskonna suhtumist. «Eesti riik on julm. Minu puhul oleks võinud ju äriregistrist järele vaadata, et ma enam mingi ettevõttega seotud ei ole, kuid seda ei tehtud. Arvan, et kes tahab, viskab teisele ämbriga niikuinii.»
 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.