"Kui vanasti said inimesed tänaval petta, siis nüüd internetis."

Joosep Kaasik, Põhja prefekt
Rahvas tahab väiksemat esinduskogu (0)
23. veebruar 2009

• 74% tallinlastest leiab, et riik ei tohiks Tallinna volikogu paisutada senisest suuremaks ehk 63 liikmelt 79-liikmeliseks. Kuigi valitsuserakonnad surusid mullu üleöö läbi kohalike valimiste seaduse muudatuse, millega Tallinna volikogu paisutati pea Riigikogu suuruseks, on linlased sellele vastu. Linnaelanike seas uuringufirma Norstat poolt 16.-17. veebruaril tehtud telefoniküsitlusest selgub, et 74% tallinlastest pooldab kas praeguse suurusega või veelgi väiksemat volikogu. Linnavolikogu koosseisu suurendamist, mille riik on seadusega Tallinnale tänaseks peale sundinud, pooldas vaid 4% küsitletuist.

 

Sealjuures pooldab enamik ehk 44% lausa volikogu liikmete arvu vähendamist, 30% arvab, et volikogu peaks jääma sama suureks.

«Juba praegust 63-liikmelist volikogu võib pidada liiga suureks,» leiab ka Tallinna linnavolikogu esimees Toomas Vitsut. «Seepärast pooldan koosseisu suurendamise asemel hoopis selle vähendamist kuni paarikümneni. Kui volikogu suureneb, siis muutub otsuste tegemine äärmiselt raskeks või kaotab linna esinduskogu täiesti oma töövõime.»

Lisaks tuleb Vitsuti sõnul arvesse võtta majanduslikke argumente: Näiteks volikogu istungisaal on juba praegu kitsas. Saali ja hääletussüsteemi ümberehitus läheks aga maksma umbes kümme miljonit krooni. Sama palju suureneks volinikele makstav hüvitistesumma ja nende teenindamine volituste vältel.

«Toompeal valitseva koalitsiooni poolt on silmakirjalik rääkida ühelt poolt avaliku sektori kulude kärpimise vajalikkusest ja samas sundida Tallinna oma otsusega suurendama kulusid,» lausus Tallinna volikogu esimees.

Uuringu käigus taheti teada ka seda, kui tähtsad on inimestele tegelikult linnaosad – seda näitab hästi küsimus, kuidas nad näiteks tunnevad oma linnaosade juhte. Tulemused peegeldavad hästi tõsiasja, et linnaosa elanike identiteet ei ole kuidagi seotud just linnaosavalitsuse kui sellise olemasoluga.

Muu hulgas selgus, et linnaosavalitsust polnud viimase 12 kuu jooksul külastanud 85% linnaelanikest. Oma linnaosa vanema nime teadis vaid 30% küsitletutest, ülejäänud ehk 66% ei teadnud seda üldse või siis ütlesid nime valesti. Oma linnaosa halduskogu esimehe nime teadis vaid 3% vastanutest, üldse ei teatud teda neljas linnaosas, sh Nõmmel ja Kesklinnas.

Uuringus küsiti ka seda, kas linnaosavanem peaks olema poliitik või ametnik. Enamik linlastest ehk 60% leidis, et linnaosasid peaks juhtima pigem ametnik, vaid 17% tahtis eesotsas näha poliitikut.

«See uuring toetab kindlasti haldusreformi kava, mille osas toimus eelmine nädal rahvahääletus,» tõdes Vitsut.

Võrreldes uuringu tulemusi linnakantselei eelmisel nädalal korraldatud küsitlusega, leidis Vitsut, et need toetavad teineteist. Ka meenutas ta mullu Postimehe korraldatud küsitlust, kus 73,5% vastanutest pooldas linnaosavalitsuste kaotamist Tallinnas.

Linnapea Edgar Savisaar tänab kõiki, kes osalesid linna korraldatud avaliku arvamuse küsitluses, sealhulgas Reformierakonda, kes korraldas vastukampaaniat. «Kindlasti kulus neil selleks sadu tuhandeid kroone, mida Riigikogu oli parteile eraldanud,» lausus Savisaar.

Neljapäeva õhtul võeti Tallinna volikogu määrus haldusreformi kohta vastu ja on jõus selle vastuvõtmise hetkest.

Rahvas toetas reformi

• Tallinnas oli haldusreformi alustamise poolt 52,6% ja vastu 47,4% küsitluses osalenutest.

• Naaberomavalitsustega liitumiskõneluste alustamist toetas 52,2%, selle vastu oli 47,8% küsitlusel osalenutest.

• Kokku osales küsitlusel 56 827 inimest, neist internetis 34 484 ja küsitlussedelitega 22 343.
 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.