“Elus ja maadluses ei tule midagi lihtsalt, tööd peab tegema.”

Epp Mäe, maadleja
Tööturuamet ägab töötute laviini all (0)
23. veebruar 2009
Tallinnas jääb päevas keskmiselt tööta üle saja inimese.

Töötud hakkavad Tallinna tööturuameti ukse taga tunglema juba kella seitsmest hommikul, kella üheksaks on enamasti järjekorras juba ligi sada töötut.

 

 

 

Ametlikult on tegu tööturuameti Tallinna osakonnaga, rahvakeeli aga kutsutakse seda töötute börsiks. Et asutus, mis paikneb Endla 4 maja esimesel korrusel, saab omaseks järjest suuremale arvule tallinlastest, otsustas ajaleht Pealinn vaadata, kuidas riigiasutus oma tööga toime tuleb.

Juba hommikul kell 9 peab nentima, et ametlikku töötustaatust saada on enam kui keeruline. Hoolimata varasest kellaajast väljastab järjekorranumbrite automaat kiretult paberitükikese, kus seisab juba arv 86! See tähendab, et enne Pealinna ajakirjanikku ootab registreerimislaua juurde pääsemist tervelt 85 inimest.

Kella 11 ajal on ametnikud jõudnud teenindada vaid 55 inimest, neid, kes kahe ametniku juurde pääseda soovivad, tuleb aga aina juurde. Sõnad, mida tööturuameti Tallinna osakonna vastuvõturuumis tunglevatelt inimestelt kõige harvemini kuuleb, on «tööpuudus» ja «kriis». Riigi pehmelt öeldes keerulisest majandusolukorrast neis ruumides ei kõnelda. Siin püütakse kujunenud olukorras ellu jääda.

Meremees tahab merele

Kui tööturuameti klientuuri vaadata, siis jääb mulje, et vene keelt kõnelevaid elanikke on Tallinnas tublisti rohkem kui statistikas fikseeritud 39,1%. Kuid ega siin eestlasigi vähe ole.

Veel pensioniikka jõudmata meesterahvas, kelles väljanägemise järgi eksimatult meremehe ära tunned, jagab oma muret laua taga istuva ametnikuga selges riigikeeles. Mees räägib, et juba alates novembrikuust pole ta pääsenud ühelegi laevale. Kahe noormehe jutust aga selgub, et neil pole õnnestunud tööd leida sellest ajast, mil nad sõjaväeteenistusest vabanesid. «No ikka päris pikka aega juba,» märgivad nad, jättes samas täpsustamata, kui pikka just.

«Pärast kooli töötasin kaubanduskeskuses turvamehena, seejärel kaks aastat lihttöölisena,» kõneleb noormees, kes nimetab end Serjogaks. «Sain kätte umbes 7000 krooni. Mõnikord tuli haltuura veel lisaks, näiteks millegi laadimine. Ei, mind ei vallandanud keegi, ise tulin ära. Mis mõte on töötada, kui viimastel kuudel saime palka «lõunasöökides»? Niiviisi nimetatakse seda, kui sulle terve päev lubatakse, et palka makstakse homme.»

Endine lihttööline võtaks meeleldi vastu mootorkäru juhi ameti. Selle töö kogemus on tal olemas, kinnitab noormees. Paraku pole tal mingeid pabereid, mis seda tõestaksid. Niisiis tuleks pääseda vastavatele kursustele. Seejärel aga oodata vabanevat töökohta.

Tööturuameti fuajee ja koridoride seintel rippuvatel teadetetahvlitel on kõige rohkem tööpakkumisi õmblejate ning rätsepate tarvis, ühtekokku 15. Veidi vähem otsitakse juuksureid: neid on puudu täpselt kuraditosin. Veel vajatakse seitset kokka ja seitset lukkseppa.

Nõudmine ja pakkumine

Kolm kuulutust pakuvad tööd taksojuhile, kolm autojuhile, kolm kosmetoloogile, kaks maniküürijale. Otsitakse ka traktoristi Põlvamaale. Ehitajatele, keda on tööotsijate hulgas julgelt pooled, pakutakse ainult pottsepatööd. Kusjuures kõik tööpakkujad nõuavad varasemat töökogemust. Mõnikord isegi täpsustatakse, kui pikk see kogemus olema peab: kuuest kuust kahe aastani.

Nende stendide juures, mis pakuvad tööd juhtivtöötajatele ja kõrgharitud inimestele, on tunglemist vähem. Kusjuures huvi tunnevad enamjaolt naised: vähesed tööpakkumised raamatupidajatele kirjutatakse märkmikusse ja peidetakse käekoti sügavusse.

«On tunne, nagu teeksid tööpakkujad lihtsalt ebaõnnestunud nalja,» räägib üks noormees «valgekraede» tööpakkumiste stendile osutades. «Näiteks pakkumine projektijuhile. Ma saan aru, et tööpäev kestab vaid viis tundi, aga sellele vaatamata on naeruväärne loota, et 6500 brutokrooni eest leitakse inimene, kes peab muuhulgas valdama inglise ja hiina keelt.»

Oluline osa tööandjatest pakub nn sinikraedele vaid ajutist töövõtulepingut, kus ei lubata kindlat töötasu. Tööpakkumises märgitakse vaid seda, et palk on kokkuleppel.

Kõrgharidust nõudvate ametite puhul on pakutav palk siiski tööpakkumises kirjas. Joonestaja, kes valdab vastavaid arvutiprogramme, võiks teenida brutopalgana 20 000 krooni, raamatupidaja kuni 15 000.

Eestis ligi 40 000 töötut

Jaanuari lõpus oli tööturul registreeritud 38 812 töötut. See on 6% tööealisest elanikkonnast ja ületab rohkem kui kaks korda 2008. aasta vastavat näitajat. Uue töökoha leidis 1100 inimest. 53,6% töötutest on mehed.

6160 töötut on noored (16- kuni 24aastased), 10 710 inimest aga vanemad kui 50. Töötuse tase on kõrgeim Võrumaal – 10,3%. Järgnevad Ida-Virumaa (9,5%), Valgamaa (9,5%) ja Põlvamaa (8,7%).

Möödunud nädalal teatati otsusest koondada märtsis Normast 52 töötajat ning viia osalisele töökoormusele üle 525 inimest (Norma toodab ohutusrihmu ja muud autovarustust). USA firma Amphenol International Ltd tütarfirma Eestis koondab 100 töötajat, Šveitsi kompanii Svets & Mekano Gruppen AB tütarfirma Eestis 35 töötajat, teatavad töötukindlustuskassa andmed. Elektroonikatootja Elcoteq koondab oma Tallinna tehasest 385 inimest.
 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.