"Kui vanasti said inimesed tänaval petta, siis nüüd internetis."

Joosep Kaasik, Põhja prefekt
Viige oma põnevad ideed ellu! (0)
23. veebruar 2009
Liverpool oli kultuuripealinn 2008. aastal. Linnas tekitas põnevust hiiglaslik tehisämblik, mis tänavatel ringi hiilis ja mööda pilvelõhkujaid üles ronis.

Pilvelõhkujatel roniv hiigelämblik, noorte tehtud filmid nende muredest ja kiusamisvastane projekt – ka selliseid põnevaid tegemisi saab ette võtta kultuuripealinna aasta raames, kinnitas Tallinnat külastanud Sir Robert Scott, Euroopa kultuuripealinna valiku- ja hindamiskomisjoni juht.

 

Milliseid huvitavaid asju on teised kultuuripealinnad ette võtnud?

Mina tean paremini Briti kultuuripealinnu nagu Glasgow ja Liverpool. Inimesed mäletavad suurte asjade rajamist, näiteks kontserdimaja Glasgow’s ja ja muuseumi Liverpoolis, mis valmib loodetavasti 2010. aastaks.

Liverpoolis oli veel fantastiline ämblik – hiiglaslik 18-meetrine konstruktsioon, mis linnas ringi hiilis. 300 000 inimest tuli vaatama, kuidas see mööda pilvelõhkujaid üles ronib. Meelde jäävad ka projektid, mis on rahva hulgas populaarsed, näiteks endise biitli Paul McCartney kontsert staadionitäiele publikule.

Kas kultuuripealinnade elanikud on ka ideid välja pakkunud?

Paljud linnad kutsuvad elanikke oma ideid välja käima, aga loomulikult ei saa kõiki neid ellu viia. Liverpoolis oli vähemalt 3000 või 4000 ideed, mis lähtusid kodanikelt endilt. Mõtteid tuli kodanikuühendustelt, vabakutselistelt kunstnikelt ja ka tavalistelt inimestelt.

Ühes koolis oli aktiivne õpetaja, kes korraldas lastega tõsise projekti nimetusega «Nii see ei lähe». Ettevõtmine võitles antisotsiaalse käitumise – uimastid, alkohol, liikluskuriteod, kiusamine – vastu. Ehk siis paljude halbade nähtuste vastu, mis koolis ja selle ümber toimuvad. Lapsed tegid asjatundjate abil ise muredest filme, need tulid hästi välja ja õpilased said oma töö üle uhked olla. See projekt muutis noorte elu, varem polnud nad end filmitegijatena ette kujutanud.

Millised linnad on pärast kultuuripealinnaks saamist õide puhkenud?

Paljud linnad, kes on saanud kultuuripealinnaks, olid juba varem kultuursed linnad. Selles, et Glasgow, Antverpen, Rotterdam, Liverpool on kultuurilinnadena veelgi tõusnud, pole aga mingit kahtlust. Huvitav on nende puhul see, et tegu pole suurte pealinnadega. Mida suurem linn, seda rohkem on seal kultuur juba arenenud ja seda vähem jahivad nad kultuuripealinna tiitlit. Näiteks Ateena, Rooma, Pariis, Firenze ei püri kultuuripealinnaks, sest nad ei janune uue imago järele. Kuid väiksed linnad on kultuuripealinnadeks saades igaveseks muutunud.

Kuidas kultuuripealinnu tavaliselt finantseeritakse?

Tavaline on, et linn rahastab ürituste ja investeeringute kogumaksumusest üht kolmandikku, teise kolmandiku annab riik ja viimase erasektor, Euroopa fondid ja näiteks naaberlinnad koos.

Seetõttu oli mulle pettumus, et Eesti valitsus pole oma kolmandikku välja käinud. Loodan, et 2011. aastaks see olukord muutub. Praegu on raha andmine poliitiliseks muudetud. See on piinlik, sest näiteks eraettevõtetel on praeguses majandusolukorras palju raskem lähiajal kultuuri toetamiseks raha leida.

Mis on Tallinna kui kultuuripealinna tugevad küljed?

Tegelikult on Tallinn kultuuripealinn niikuinii, sest see on riigi pealinn, maailma kultuuripärandisse kuuluv tuntud linn. Tallinnal on juba praegu palju esmaklassilisi kultuuriprojekte ja -paiku nagu ooperimaja, teatrid ja kontserdisaalid.

Tallinn on ka ideaalse suurusega, siin on turistidele olemas vaatamisväärsused, hotellindus ja teenindus on hästi arenenud. Samuti on huvitav, et Tallinn on talvel ja suvel niivõrd erinev, mujal linnades seda ei kohta.

Tallinnal on ka väga loomerikkad tulevikuplaanid, linn tahab maailma silmis suuremaks kasvada, saada tähtsamaks mängijaks. Tallinn on küllalt võistlushimuline, ja kogu see võistlus Riia, Vilniuse ja Helsingiga on hea relv.

Aga millised on Tallinna riskid või puudused?

Suurim tagasilöök on praegune ülemaailmne majandusolukord. Mina juhtisin Liverpooli kultuuripealinna ettevõtmisi 2008. aastal ja kriisi süvenedes olin väga tänulik, kui aasta hakkas lõppema. Praegu oleks kultuuripealinnana alustada palju raskem, keeruline on hankida investoreid, riigi ja linna raha. Olen kindel, et kultuuriprogramme peaks kärpima ja ühed asjad teistest tähtsamaks seadma.

Samuti tundsin pettumust, et valitsus keeldus linnaga ühiselt kultuuriprojekte toetamast. Usun, et see hakkab edaspidi kultuuripealinna programmi majanduslikku võimekust mõjutama.

Mida soovitate, millised projektid on head?

Tuleb ette võtta suuri projekte, mis meedias kõlapinda leiavad, inimesi mõjutavad ja nende elu muudavad. Omamoodi on huvitav, et need ettevõtmised, mis algavad kultuuriaastal, elavad edasi ka pärast selle lõppemist, mõnikord veel kõige kauem. Kultuuripealinna tiitel on kui kingitus. Mõned projektid lähevad korda, mõned mitte. Kuid need, mis töötavad, toovad palju kasu.
 

Ansip keeldus kultuuripealinnast rääkimast

Peaminister Andrus Ansip keeldus eelmisel nädalal kohtumisest Euroopa kultuuripealinnade projekti mõjukaima inimese Robert Scottiga.
«See ei olnud kindlasti juhuslik, et peaminister Ansip ei leidnud aega minuga kohtumiseks,» märkis Scott. «Oleksin temalt kindlasti küsitud, miks valitsus ei täida oma rahalisi kohustusi. Samuti oleksin peaministrile öelnud, et rasketel aegadel ei tohi kultuuri pealt kokku hoida. Just kultuurist saadakse raskel ajal tuge. Samuti peaks talle meenutama, et esimese taotluse Euroopa kultuuripealinna nimetuse saamiseks Eestisse tegi just valitsus, mitte Tallinn.»
Samas jättis Scottile sügava mulje Tallinna linnapea. «Eeldasin, et ta on oma muude tegemiste kõrval kultuuripealinna asjadega vaid mõõdukalt kursis, kuid selgus, et projekt on tema jaoks väga tähtis,» mainis ta.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.