“Elus ja maadluses ei tule midagi lihtsalt, tööd peab tegema.”

Epp Mäe, maadleja
Liigne kasumiiha hävitab majandust (0)
02. märts 2009
Heido Vitsur

Arengufondi majanduseksperdi Heido Vitsuri sõnul on meil kriisist raskem välja tulla kui Ameerika Ühendriikidel.

 

Põhjuseks on asjaolu, et USA-s ei mõistetud äärmuslik-liberaalset majanduspoliitikat kunagi nii üheselt kui meil, ütles Vitsur. «Meil tuleb kriisist väljumiseks muuta ka usutunnistust,» tõdes ta, «peame muutuma liberaalsemaks, kannatlikumaks ja pragmaatilisemaks.»

Vitsuri sõnul oli Roosevelti uus kurss uus ainult Ameerika jaoks. Saksamaal töötas tööstur Alfred Krupp juba 1872. aastal välja eeskirjad oma ettevõtete tarvis. Need sisaldasid tervise- ja pensionikindlustust, vahendeid tööliste toetamiseks koondamise ja majanduskriisi ajal.

«Oli koduperenaiste kursus, et töölised tunneksid ennast kodus hästi, koolid jne. Aga Krupp ei olnud sotsialist, ta väitis hoopis, et need abinõud aitavad võidelda sotsialismiga,» rääkis Vitsur. «Niisugused sotsiaalsed reformid viidi Saksamaal ellu 1930ndatel. Euroopas ei valitsenud ka enne Esimest maailmasõda niisugune kauboikapitalism nagu USA-s. 1936. aastal ütles Roosevelt oma inauguratsioonikõnes: «Me teadsime alati, et isikliku kasumi tagaajamine teeb kahju moraalile. Nüüd saime teada, et see kahjustab ka majandust.» Praegu teame, et see kahjustab ka elukeskkonda.»

Vitsuri sõnul on tähtis mõista, miks loobuti 1970.-1980ndatel Euroopas sellisest kursist. «Võimule tulid parempoolsed konservatiivid, kellele oli hingelähedasem Esimese maailmasõja eelne olukord. Nende eesmärk oli saada võimalikult suurt kasumit.

1970. aastate alguses kaotas dollar oma kulla katte. Veel olulisem oli aga, et inimesed kaotasid valvsuse ja hakkasid võtma heaolu kui midagi iseenesestmõistetavat. Reagan avastas, kuidas panna inimest mõtlema vajalikus suunas. Tuleb lihtsalt valetada. Ta tegi sedasama, mida teevad praegu meie «libertaalid». Ta küsis, miks maksavad ameeriklased nii suuri makse. Miks toidavad nii palju ametnikke, kes midagi ei tee? Selle, et kaks kolmandikku nendest ametnikest on õpetajad, päästjad ja politseinikud, jättis ta ütlemata.

Meile öeldakse ka, et Eestis on tohutult ametnikke, nimetatakse arvu 150 000, unustades mainida, et nende hulgas on ka õpetajad, päästjad, politseinikud, tollitöötajad, piirivalvurid jne. Nö päris ametnikke on ehk 20 000. Aga see ei sega väitmast, et me peame vähendama makse ega pea üleval pidama nii suurt riigiaparaati.

Ühiskond sirutab käe ühe dollari järele ja kaotab samal ajal avalike teenustena 10 dollarit. Aga see vale töötas Ameerikas ja töötab ka meil.

Kriisi hakati kartma juba 1996. aastal, kuid tookordse laenumulli lõhkemist õnnestus vältida.

Me ei olnud rikkad, kuid müüsime vara ja võtsime laenu. Nüüd on tulnud aeg elada vastavalt tegelikele vahenditele.

Mida nüüd teha? Toota. Teenida raha. Ent uusi turge on raske leida, eriti kui Poola, Tšehhi, Ungari, Bulgaaria, Venemaa, Valgevene jt toodavad meist 20-30% odavamalt.»
 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.