"Tallinn on vinge koht, sest siin katsetatakse paljusid asju."

Jenni Partanen, Tallinna tehnikaülikooli tulevikulinna professor
Kasvatame noored tarkadeks tarbijateks (0)
09. märts 2009
Eleeni ja Jekaterina sõnul said nad tarbijakaitsetunnist teada palju kasulikku, näiteks seda, kuhu pöörduda, kui oma jõud probleemi lahendamisest üle ei käi. Infot tarbijaküsimustes saab: tarbijainfo@tallinnlv.ee

Kas meie noored ikka suudavad hiiglaslike kaubanduskeskuste ajastul oste sooritades mõistuse häält kuulda võtta? Üleliigset tarbimisiha üritavad vaigistada koolides käivad tarbijakaitsjad.

 

«Mida ma pean tegema, kui juuksuri tehtud soeng ei meeldi?»

«Mis saab siis, kui ma küsin arvet, aga müüjal pole isegi aparaati, kust seda välja trükkida?»

Neid ja paljusid samalaadseid küsimusi esitasid Kristiine gümnaasiumi 12. klassi õpilased tarbijakaitsetunnis Tallinna hinna- ja tarbijakaitse teenistuse inspektorile Norma Luksile, kes andis noortele ülevaate nn tarbija ABC-st ehk inimese õigustest ja tema võimalustest neid õigusi kaitsta.

Kuigi enamasti teevad sisseoste peredes emad-isad, puutuvad ka noored vahel kokku olukordadega, kus neil tuleb oma õigust taga nõuda. Näiteks selgub kassas, et kaubal on sellele märgitust hoopis erinev hind. «Mina ostsin ükskord juustu, mis maksis sildi järgi 30 krooni, kassas aga löödi läbi 50 krooni,» rääkis 12. klassi õpilane Eleen Lande.

Kauplused petavad?

Jekaterina Klestsjonok ütles, et ostis paar päeva varem tomateid ja miskipärast küsiti temalt ühest sordist, aga kahes jaos pakitud tomatite eest eri hinda. «Kui on allahindlused, siis häirib mind vahel, et kaubal pole näha vana hinda,» lisas Jekaterina. «Nii ei saa ju võrrelda, kui palju see hind ikkagi väiksem on, kui juba allahindlust lubatakse.»

Tüdrukute jutu järgi lahendatakse ostjate probleemid enamasti siiski rahulikult, ilma et konflikte tekiks.

Kristiine gümnaasiumi inimeseõpetuse õpetaja Anu Rannuse sõnul oleks varsti ellu astuvatel noortel kasulik tarbijaõigustega kursis olla, kuid paraku ei tea paljud täiskasvanudki, kuidas enda eest seista. Kui õpetaja sai teada, et soovi korral tulevad tarbijakaitseteenistuse ametnikud kooli noori teavitama, haaras ta võimalusest kinni. «Oluline on just ennetustöö,» lausus Rannus, «mitte et kõigepealt peab inimene oma vitsad kätte saama.»

Tehnikaga juhend kaasa

Linn pakub selle aasta algusest koolidele võimalust saada tundides põhiteavet tarbija õigustest, asjakohaseid loenguid on juba peetud Kivimäe põhikoolis ja 37. keskkoolis.

Hinna- ja tarbijakaitseteenistuse direktori Aave Jürgeni sõnul peaks igaüks, kes ostab näiteks riideid, kosmeetikat või tehnikat, oma õigustega kursis olema, teades kas või seda, et müüja on kohustatud tehnikaga kaasa andma eestikeelse juhendi. On juhtunud, et müüja pidi rikutud sülearvuti tagasi võtma, sest oli jätnud ostjale juhendi andmata. Riiete ja jalanõude puhul on oluline tunda hooldusmärgistust, toiduaineid ostes vaadata säilivusaega. «Hea on, kui inimesed oskavad märgata ka säilitusainete sisaldust – üldjuhul kipub olema nii, et mida rohkem säilitusaineid, seda pikem on säilivusaeg,» ütles Jürgen.

Kui koolidel on huvi, jätkatakse õpilastele tarbijaõiguste tutvustamist ka sügisel, mitme õppeasutusega on tarbijakaitsetunnid juba kokku lepitud.

Tarbija meelespea

• Kuni 300-kroonise ostu puhul võib müüja jätta arve väljastamata, kuid ta peab seda tegema küsimise peale

• Kauba juures peab olema lisaks müügihinnale välja pandud ühikuhind – meetri, ruutmeetri, liitri, kilogrammi hind.

• Tehniliselt keerukate kaupadega peab olema kaasas eestikeelne kasutusjuhend. Kui pood pole ostjale juhendit anndnud, tuleb müüjal näiteks rikutud sülearvuti tagasi võtta.

• Vaata toiduainete säilivusaega. Mida pikem see on, seda rohkem on tootes reeglina säilitusaineid.
 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.