“Elus ja maadluses ei tule midagi lihtsalt, tööd peab tegema.”

Epp Mäe, maadleja
Mõrv Eesti linnade rahakotis (0)
09. märts 2009

Riigieelarve augud lapitakse täna otseselt linnade-valdade elanike arvelt ja nende sotsiaalseid tagatisi ohvriks tuues.

 

 

 

«Märksa valutumad kokkuhoiuvõimalused on jäetud kaalumata,» nentis Tallinna abilinnapea Taavi Aas. «Tähelepanuväärne on ka asjaolu, et koalitsiooni juhtiv Reformierakond ei pidanud nende kärbetega loobuma mitte ühestki oma poliitilisest lubadusest. Niipalju siis solidaarsusest.»

«Minule on jäänud mulje, et Ansip ei taha üksinda põhja minna, vaid soovib meid endaga kaasa tirida,» leidis linnapea Edgar Savisaar, kelle sõnul on omavalitsused üle Eesti pidanud panema juba näiteks lasteaedu säästurežiimile pärast seda, kui nad jäeti ootamatult ilma sadadest miljonitest kroonidest.

Kohustusi juurde, raha mitte

Riik on andnud omavalitsustele üle sadu ülesandeid – hoolitseda kohalike teede, lasteaedade, koolide remondi, toimetulekuraskustes inimeste ja palju muu eest. Aasta-aastalt on riik veeretanud enda õlgadelt üha rohkem ülesandeid linnadele, ilma selleks raha eraldamata, kuigi seadus näeb seda ette. Hiljuti vapustas lehelugejaid teade, et riik tahab loobuda ka naiste varjupaikade rahastamisest.

Tulumaksuseaduses on riik ja linn juba ligi kümme aastat tagasi kokku leppinud, et 11,93% üksikisiku tulumaksust laekub omavalitsustele ja ülejäänud osa riigile.

Nüüd otsustas riik linnadele-valdadele antavat osa vähendada, see aga toob kaasa olukorra, et linnad peavad tegema kümnemiljonilisi kärpeid. Isegi sellised väikelinnad nagu Haapsalu peavad arvestama 10-15 miljoni suuruse kärpega. Rakverele maksaks riigieelarve kärbe sellisel kujul umbes 9 miljonit krooni, rääkimata Tallinnast, mille elanikud peavad võib-olla leppima ligikaudu 500 miljoni kroonise kärpega.

Riik ise laenab, aga
omavalitsustel seda ei luba

Aasa sõnul täidab valitsus riigieelarve augud paljuski mitte kulude vähendamisega, vaid raha ühest taskust teise tõstmisega ehk eelarveaukude lappimisega kohalike omavalitsuste arvelt. «Samas ei aita see riigi kulusid kokku hoida,» nentis ta.

Aasa sõnul on arusaamatu ka riigi soov piirata kohalike omavalitsuste võimalusi laenu võtta, olles ise otsustanud minna just laenamise teed. «Riik ei räägi endiselt oma ettevõtete laenudest ja garantiidest, kuigi näiteks ainuüksi Riigi Kinnisvara Aktsiaselts võttis eelmisel aastal kokku miljard krooni laenu,» mainis abilinnapea.

Paar nädalat tagasi kirjutas ka Äripäev sellest, kuidas Tallinna Sadam tahab võtta investeeringuteks 600 miljonit krooni laenu. «Mille poolest on Tallinna Sadama laenud teistsugused kui omavalitsuste laenud? Kas need ei tekitagi defitsiiti?» küsis Savisaar.

Tallinnal on plaanis laenupiirangu nõue riigikohtusse anda.

Alates 1. märtsist kehtib kohalikele omavalitsustele ja nendega seotud ettevõtetele laenude ja muude kohustuste võtmisel uus piirang. Nüüdsest on uute rahaliste kohustuste võtmine lubatud ainult pärast rahandusministeeriumiga kooskõlastamist ning ainult välisabi kasutamise eesmärgil.

See tähendab, et omavalitsused ja nende allüksused võivad võtta laenu või muid kohustusi ainult Euroopa Liidu struktuurifondide projektide või muu välisabi projektide omafinantseeringu katteks. Piirang kehtib 2011. aasta lõpuni.

Linnade liit saatis vabariigi valitsusele kirja, milles teatas, et ei saa nõustuda kahekordse kärpekoormuse panemisega kohalikele omavalitsustele ega nõustuda täiendavate piirangutega laenude võtmisel.

«Riik on täna pannud omavalitsused karmile säästurežiimile,» lausus Savisaar. «Seetõttu peavad inimesed harjuma sellega, et kõikides valdkondades, kus valitsus kärpis omavalitsustele antavat raha, väheneb teenuste maht ja nende tase võib hakata langema.»

Savisaare sõnul oli Tallinnal enne valitsuse kärpeid plaanis teha kevadel positiivne lisaeelarve. «Meil olid selleks võimalused olemas,» kinnitas ta, «aga nüüd enam mitte.»

Millelt riik raha ära võttis?

• Tulenevalt majanduslangusest kaotavad omavalitsused hinnanguliselt vähemalt 730 miljonit krooni üksikisiku tulumaksu laekumise vähenemise tulemusena.

• Valitsuse kavandatud topeltkärbetega võetakse omavalitsustelt ära veel ligi 1,5 miljardit krooni, mis lööb vägagi valusalt omavalitsuste rahakoti pihta.

• Ühe hoobiga vähendatakse oluliselt omavalitsustele minevat tulumaksu osa – 300 miljonit, ja sama palju laekumisi tasandusfondist. Riigi osa omavalitsuste teehoidu vähenes 200 miljoni võrra, haridusest kadus vähemalt 90 miljonit, lasteaedadelt võeti 75 miljonit, kultuurilt kooriti 68 miljonit jne.

• Samas on tänavune kärbe juba teine hoop omavalitsustele. Esimene anti juba 2009. aasta kinnitatud riigieelarvega, kus eraldisi omavalitsustele vähendati samuti miljardi krooni võrra.

• Omavalitsuste eelarve tulud on viimastel aastatel olnud u 9% SKT-st. Samal ajal on see Põhjamaades keskmiselt 30% ehk üle kolme korra rohkem. Põhja- ja Lääne-Euroopaga võrreldes on Eestis tulude jagunemise suhtarvud keskvalitsuse ja omavalitsuste vahel pea täpselt vastupidised, ning seda riigi kesktasandi kasuks.

Valitsuse kärbe rikub põhiseadust

Eesti põhiseaduse §154 ütleb selgelt: «Kohalikule omavalitsusele võib panna kohustusi ainult seaduse alusel või kokkuleppel kohaliku omavalitsusega». Ning mis antud juhul veelgi olulisem – seadus ütleb ka, et: «Seadusega kohalikule omavalitsusele pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest.» Täna ei näi see põhimõte Eestis kehtivat. 
——————————————————-
Raivo Uukkivi, Rae vallavanem

Tegu on omavalitsuste nö tanki panemise ehk riigi kontekstis raha ühest taskust teise tõstmisega. Kohalikud omavalitsused peavad lähitulevikus tõstma käed üles ja teatama, et ei suuda täita neile pandud ülesandeid.

Siin on ka oht, et omavalitsused aetakse omavahel tülli. Miks nii? Aga sellepärast, et kokkuhoiuks on kindlasti ka need kulud, mis omavalitsused maksavad teistele omavalitsustele nende laste eest, kes käivad seal koolides ja lasteaedades.

Näiteks Rae vald saaks Tallinnale pearaha maksmata jätmisega oma 10 millisest august poole kaetud. Valitsuse kange soov karistada Tallinnat karistab ka kõiki teisi omavalitsusi ja kindlasti palju valusamalt.

Jüri Võigemast, linnade liidu tegevjuht:

See on valitsuse poolt nii äärmuslik samm (tulumaksuosa vähendamine linnadele – toim), et on raske uskuda, et valitsus millegi taolisega lagedale tuli. Sisuliselt on tegemist kahekordse kärpega linnade rahakotis. Isegi Soome riik ei teinud midagi sellist oma lama ehk majanduskriisi ajal.

Tuletame ka meelde, et riik alustas raha vähendamist omavalitsustele esimest korda juba 2008. aastal esimese negatiivse lisaeelarve tegemisel. Linnade liit pole kindlasti nõus valitsuse kavaga vähendada linnadele laekuvat üksikisiku tulumaksu protsenti.

Sulev Mäeltsemees, professor

Kuna linnade ja valdade sissetulekuallikas on üksikisiku tulumaks, siis kaotavad tööpuuduse kasvades või palga vähenedes kohalikud omavalitsused selgelt enam kui riigi kesktasand. Kohalikele omavalitsustele laekuvat üksikisiku tulumaksu osatähtsust ei tohi vähendada, ka mitte siis, kui seda lubatakse teha ajutiselt.

Raha tõstetakse linnade taskust riigi taskusse
 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.