“Elus ja maadluses ei tule midagi lihtsalt, tööd peab tegema.”

Epp Mäe, maadleja
Rein Ruutsoo: oleme väga manipuleeritavad! (0)
09. märts 2009
Rein Ruutsoo, kes oli nõukogude ajal kaheksa aastat tagakiusatu, leiab, et ka praegune aeg on muutumas sama ebaõiglaseks ja vägivaldseks.

Lähenevatel valimistel püütakse valijad taas nn rahvuskaardiga panna unustama majanduskriisi, et vasakpoolsemad jõud ei pääseks võimule, leiab politoloog Rein Ruutsoo.

 

 

Miks kirjutasite pöördumisele alla?

Meil on kujunenud ebanormaalne olukord, inimesi võib süüdistada milles iganes, kandmata selle eest mingit vastutust.

Mäletan, kuidas ligi kolm aastat olid professor Ülo Kaevats ja tema abikaasa, kirjanduskriitik Mall Kaevats uurimisalused, süüdistatuna korruptsioonis. Nad olid viidud niisuguse seisundini, et ei suutnud aasta aega uurimistööga tegelda. Hiljem, kui kõik probleemid olid möödas, vajasid nad tõsist rehabilitatsiooni. Niisiis läks see süüdistus neile väga kalliks maksma – ja kogu Eesti ühiskonnale ka. Sellise taseme spetsialistide pikaajaline rivist väljas olek on meie oludes lubamatu luksus. See on vaid üks näide, aga neid võiks rohkemgi tuua.

Kas oskate ajaliselt määratleda, millal see algas?

Eestis on kodanikuühiskond täiesti teadlikult alla surutud. Nagu Siim Kallas omal ajal avalikult teatas, on tema olulisim teene Eesti ees ametiühingute kaotamine. Ja ärge öelge mulle, et meil on ametiühingud olemas – tsiviliseeritud maailma tähenduses mitte. Lääne-Euroopas kuulub ametiühingutesse 40-80% töötajaist, ja ametiühing on neil midagi hoopis muud kui meil. See on vahend töötajate õiguste eest võitlemiseks. Meie juures te midagi niisugust ei näe.

On ilmselge, et meie ühiskond pole tasakaalus, siin puudub täielikult vasak tiib. Ma ütleksin, et seda vasakut tiiba on püütud pidevalt hävitada, valimiste eel nagu praegu võtab see võitlus eriti väärastunud vorme.

Asjata ei öelnud Tarmu Tammerk (Eesti Rahvusringhäälingu ajakirjanduseetika nõunik – toim) ühes hiljutises intervjuus, et valimiste eel kaotavad Eesti massiteabevahendid igasuguse häbitunde, südametunnistusest rääkimata.

Mind – ja mitte ainult mind – teeb ärevaks, kui Raivo Aeg räägib, et ta sai korralduse jälitada korruptsiooniilminguid kohalikes omavalitsustes. Tegelikult ta tunnistab nende sõnadega, et sai poliitilise tellimuse.

Mainisite Tammerkit. Milline on teie arvates meedia roll?

Mul pole vähimatki kahtlust, et kaitsepolitsei ja neljas võim (või vähemalt suur osa temast) tegutsevad kooskõlastatult. Otsustage ise: kohe, kui kapo alustab järjekordset uurimist – meenutagem Viisitamme või Sepa lugu –, hakkab sellest kõnelema ka ajakirjandus, kusjuures vaid ühel eesmärgil: näidata «objekti» kohe võimalikult halvas valguses. Kusjuures «süüdistatavale» reeglina sõna ei anta.

Mulle on põhimõtteliselt vastuvõetamatu igasugune vägivald ja ebaõiglus. Ainult pime ei märka, et politsei ja massiteabevahendite rünnaku alla on sattunud ainult üks partei… Muide, Rahvaliit on samasuguste meetoditega juba praktiliselt hävitatud.

Veel paneb mind muretsema politsei ja kapo prestiiž. Kas pole mitte liiga kallis hind – hävitada riikliku struktuuri maine poliitilise võitluse eesmärkide saavutamise, teatud isikute diskrediteerimise nimel? Ma kaitsen kapot ja politseid niisuguste poliitikute eest, kes tulevad ja lähevad ja kelle vastu ma ei tunne grammigi usaldust.

Kui algab tõeliselt raske aeg, kui on tarvis võidelda tõeliste kurjategijatega, siis politseil elanikkonna toetust pole. Ja mis siis saab?

Olin nõukogude ajal kaheksa aastat tagakiusatu ja tunnen seda parteibosside tõugu, kuhu ka Ansip kuulub, väga hästi. Sellised parteibossid olid valmis inimese hävitama kuidas iganes, kui ta julges nendega opositsioonis olla, nad ei kannatanud opositsiooni.

Kas teile ei tundu, et meie ühiskond on väga manipuleeritav, seda juba alates pronksööst?

Väga manipuleeritav. Just pronksööst alates olid meil väga selged valikud ja Eesti poliitiline eliit sai väga hästi aru, mis hakkab toimuma. Kas me läheme koostöö või vastandumise teed.

Pronkssõduri teemaline ümarlaud Tallinna linnavolikogus oli juba jõudmas kokkuleppeni, kus eri pooltel sõdinud olid leidnud tee kompromissini. Seega oleks võitjateks osutunud turvatunde hindajad ning Keskerakonna reiting oleks veel tõusnud. Siis läks käiku see rahvustunnete manipulatsioon ja poliitilise võidu nimel sisuliselt ohverdati Eesti riik.

Kas enne järgmisi valimisi on jälle oodata rahvuskaardi mängu? Ma kuulsin, et isegi Keit Pentus õpib juba vene keelt.

Reformierakond on nõus venelaste häälte nimel kas või pea pea käima. Ega Ansip pole asjata öelnud, et prioriteet nendel valimistel on venekeelsed.

Samas – tänase Tallinna võimu poliitilised konkurendid ei oma mingeid šansse valimisvõidule nn rahulikus olukorras. Sest kui inimesel on aega mõelda, kui ta ei karda oma naabrit, siis ta mõtleb oma tegelike huvide peale – mõtleb majandusest, sotsiaalsfäärist ja heaolust. Seda enam, et majanduskriisi ajal on sotsiaalne sfäär väga oluline. Nendes oludes parempoolsed loosungid ei tööta. See tähendab, et rahvusteemaga hakatakse jälle manipuleerima, et sotsiaalsed loosungid poleks rahvale enam kuulda.
 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.